de

del

Mix máak chíikbesik maaya kaaj ti’ yéeytambal yaan u yantal tu lu’umil Yucatán

La comunidad maya, sin representación electoral en Yucatán: promotor
Foto: Rodrigo Díaz Guzmán

Almejen múuch’o’obe’ yéetel ba’ax u k’áato’ob ba’ale’ u “ta’akmajo’obe’” ku k’askúuntiko’ob maaya kaaj ikil u máan u mano’ob u yéeyajil máak. Kaajo’obe’ tusa’ano’ob, “u chíikbesa’al kaajo’obe’ ma’ táan u beeta’al, sa’atij. Walkila’ chéen ts’a’abil u beeta’al máax kéen u chíikbes kaaj tumen almejen múuch’o’ob… leti’obe’ u yokoltmajo’ob u muuk’il kaaj”, beey úuchik u jets’ik Bernardo Caamal Bernardo Caamal Itzá, juntúul máax péektsiltik maaya miatsil. 

 

También te puede interesar: La comunidad maya, sin representación electoral en Yucatán: promotor

 

Maaya jjts’íib péektsilo’obe’ ku ya’alik maaya kaaje’ ma’ u yu’ub wa utsil chíikbesa’an ti’ le yéeytambal bíin úuchuk te’e ja’aba’, mix xan u yu’ubo’ob ti’ le ts’o’ok u yáax beeta’alo’obo’, tumen yáaxe’, yaan máak ku tuus ti’al u béeytal u yoksikubáaj u báaxal kuchnáal beey máasewal máak, tumen u tuukulo’obe’ u yantalo’ob te’elo’ kex ma’ unaji’, yéetel uláak’e’, tumen kex yaan ba’al u yil yéetel maaya kaaje’, leti’obe’ yaanal ba’ax ku máan u kaxto’ob.

Le 23 ti’ abril máaniko’, Sala Regional Xalapa del Tribunal Electoral del Poder Judicial de la Federación (TEPJF), tu tselaj u páajtalil u beetik u báaxal kuchnáalo’ob ti’al ka’ach u ketikubáajo’ob yóok’lal Distrito I, ti’ Liborio Vidal Aguilar, Alpha Tavera Escalante yéetel Jorge Canul Rubio, tumen mixba’al yaan u yilo’ob yéetel maaya kaaj.

Salae’ tu ts’áaj k’ajóoltbile’ ajp’iis óolalo’obe’ tu tselajo’ob jayp’éel u mokt’aanilo’ob Consejo General del Instituto Nacional Electoral (INE) tu’ux jets’a’ab je’el u páajtal u báaxal kuchnáalo’ob ka’ach ti’al u beetiko’ob u pat a’almajt’aano’obe’ tumen tu ch’a’ajo’ob u tuukulil  mayoría relativa, jets’a’an ti’al Distrito Electoral I, p’aatal tu noj kaajil Saki’, Yucatán, ba’ale’ le je’elo’ chéen ti’al máaxo’ob yaan u páajtalil u ye’esiko’ob máasewal u ch’i’ibalo’obi’, chéen ba’axe’ u almejeni múuch’kabo’ob Movimiento Ciudadano (MC), Acción Nacional (PAN) yéetel Movimiento Regeneración Nacional (Morena), tu ts’áajo’ob wa máax ti’al u báaxtiko’ob le kúuchilo’obo’.

Walkila’, tu ya’alaj, almejen múuch’kabo’obe’ táan u kaxtik máax je’el u páajtal u ya’alik ti’ ba’ax kéen u beetej, kex ma’ maayao’obi’, ba’ale’ beey u beetiko’obo’ ti’al u beeta’al ba’ax k’a’abéet u ti’alo’obi’, ma’ ti’al u yutsil kaaji’; le je’ela’ tu ja’abilo’ob 90 ka’aj káaj u yúuchul beya’, tu tsikbaltaj. 

Beyxan, almejen múuch’kabo’obe’ ku máan u mano’ob u yéeyajil máak te’e kaajo’obo’, ts’o’okole’ kaaje’ beey u káajal u k’astalo’, tumen ku konikubáaj ti’ máax kéen u bo’ot u ya’abile’, ma’ tumen wa táan u ts’aatáanta’al ba’ax k’a’abéet ti’ kaaji’; le kéen u konubáajo’obe’ “ku ch’éenel u yantal u ts’ook t’aanil yóok’lal u k’áaxo’ob”.

“Je’el tak k-ilik juntúul xmaaya jo’opóop wa jmaaya jo’olpóop, ba’ale’ chéen ba’ax u k’áato’ob ku kaláantiko’ob, ma’ ti’al kaaji’, le beetike’ ma’ táan u táakbesiko’ob kaaj le kéen u jets’o’ob wa ba’ax”, tu ya’alaj.


Tuus meyajil

Yóok’lal máax ku báaxal kuuche’ ti’ kúuchilo’ob jatsa’an ti’al máasewalo’obe’, tu ya’alaj yaan máaxo’ob, je’el bix le ch’a’achibta’ab u k’aaba’ tu káajbal le ts’íiba’, táan u tuuso’ob ti’al u p’áatalo’ob te’elo’; ma’ u ye’eso’ob wa yaan naats’ yaniko’ob ti’ kaaji’, mix tech u t’aniko’ob maayai’, mix xan maaya u chúukan k’aabailo’obi’, ma’ meyajnaja’ano’ob mix xan nupa’ano’ob yéetel maaya kaaji’.

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan