de

del

LGBTTTI kaaje’ ku chíikbesik u 20 por siientoil ti’ ajyéeyaj máako’ob yaan Yucatán

La comunidad LGBTTTI es el 20 por ciento del padrón electoral en Yucatán
Foto: Enrique Osorno

Ichil máaxo’ob kun táakpalo’ob ti’ yéeytambal yaan u yantal tu lu’umil Yucatáne’, u jejeláasil sexual óol yaan te’e lu’uma’ ku chíikbesik u 20 por siientoil ti’ le ku yéeyajo’obo’, le beetike’ ku k’áatiko’ob tu ajbáaxal kuchnáalo’ob yaan walkila’, ka’aj u tukulto’ob ba’ax meyajilo’ob ku tukultik u beetiko’ob tu yóok’lal u jaatsil kaaja’, tumen beyo’, ku chíimpolta’al u páajtalilo’ob, ts’o’okole’ ba’alo’ob je’el bix le je’ela’ yaan u tsikbalta’al ti’ xíimbal líik’sajil t’aan yaan u beeta’al tu kaajil Progreso, yéetel yaan u máansa’al ti’ Internet, le 29 ti’ mayo ku taala’. 

 

También te puede interesar: La comunidad LGBTTTI es el 20 por ciento del padrón electoral en Yucatán

 

Miguel Luciano Martínez Tzuc, máax táaka’an ichil u múuch’il máaxo’ob táan u jo’olbesiko’ob xíimbal líik’sajil t’aane’, tu ya’alaje’, láayli’ unaj u tsikbalta’al ichil Congreso del Estado ka’aj éejenta’ak u ts’o’okol u beel máaxo’ob jump’éelili’ u yóolo’ob, tumen láayli’ xan yaan u tsikbalta’al ti’ xíimbalilo’ob yaan u beeta’al Ticul, Jo’, Saki’ yéetel Progreso.

Ts’o’okole’, tumen mina’an a’almajt’aan ti’al u páajtal u ts’o’okol u beel máaxo’ob jump’éelili’ u yóolo’obe’, yaan xan ba’alo’ob ma’ táan u páajtal u beetiko’ob, je’el bix u máatiko’ob paal, le beetik ku ya’aliko’obe’, unaj u táakbesa’al ba’alo’ob beya’ ichil u tuukul meyajil máaxo’ob ku báaxal kuucho’obo’.

Ichil ba’ax a’ala’an tumen Instituto Nacional Electoral (INE) tu lu’umil Yucatáne’ yaan jump’éel miyoon 641 mil 064 u túul máak ts’íibta’an u k’aaba’ ichil nominal tsoolil, ts’o’okole’ ti’ le je’elo’, u 20 por siientoile’ chíikbesa’an tumen máaxo’ob jejeláas u yóolo’ob, yéetel le je’elo’, táakmuk’ta’an tumen xpat a’almajt’aan Milagros Romero Bastarrachea yéetel Silvia López Escoffié, tumen ku ya’aliko’obe’ chéen beey tukulta’an u xookili’. 

“Ma’ jach xoka’an tu beeli’ tumen ma’ ya’ab máak ku sáasil k’a’aytik bix u yóol. Ba’ale’, ktukultike’ kaaj chíikbesik díibersidad sexuale’, ku chíikbesik u 20 por siientoil ti’ máaxo’ob ku yéeyajo’obi’”, jts’a’ab k’ajóoltbil. 

Yucatáne’ ts’o’ok u yantal máax k’ubik tuukul meyajo’ob ti’al u yutsil le jaats kaajila’, juntúul ti’ leti’obe’ Alfredo Morales Candiani, máax ku péektsiltik u chíimpolta’al u páajtalil máaxo’ob táakano’ob ichil LGBTTTI kaaj. Leti’e’ táan u báaxal kuuch ti’al Regiduría tu kaajil Jo’, ichil u almejen múuch’kabil Movimiento de Regeneración Nacional (Morena). Beyxan u yúuchul yéetel Mima Sodi, trans ko’olel táan u báaxal kuuch ti’al u beetik u ajpat a’almajt’aan ichil u almejen múuch’kabil Partido del Trabajo (PT).

Yóok’lale’, Miguel Luciano Martínez Tzuc, tu ya’alaj leti’obe’ ts’o’ok u k’opiko’ob joolnaj ti’al u táakpajalo’ob te’e yéeytamala’, ti’al u ye’esiko’ob u k’a’ananil u káajal u yantal máak ti’ le kúuchilo’ob meyaja’ ti’al u páajtal u mu’uk’ankúunsa’al ba’ax ku beeta’al yóok’lal ba’ax k’a’abéet ti’ le máako’oba’; beyxan noj ba’al ti’al u k’éexel ba’al ich kaaj yéetel ti’ a’almajt’aan.

Le 29 ti’ mayo ku taala’, tu kúuchil Facebook @DiversidadProgresoYuc yaan u ts’a’abal k’ajóoltbil u tsoolts’íibil ba’ax ku tukulta’al unaj u meyajta’al tumen ajbáaxal kuchnáalo’ob ti’al u beetik u jo’olpóopil Progreso. 

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan