de

del

U meyaj jboonil Marcelo Jiménez, síij Noh Cahe’, jts’a’ab tu chíikul ju’un Correos de México

Obra de pintor carrilloportense, en estampillas de Correos de México
Foto: Correos de México

Jump’éel boon ts’o’ok 28 ja’abo’ob beeta’ak tumen j-its’at Marcelo Jiménez Santos, síij tu méek’tankaajil Felipe Carrillo Puertoe’, jóok’sa’ab u ti’ u chíikul ju’un u túuxta’al ts’íib, ikil táan u k’a’ajsa’al U Ba’ateltáambalil Castas, ts’o’okole’ ma’ táan u xáantal kéen k’i’itbesa’ak te’e nojlu’umila’. Boone’ ku chíikbesik Ceclio Chí yéetel Jacinto Pat, ka’atéel k’a’anan máaxo’ob tu ts’áajo’ob u muuk’ le noj péeksajilo’. Tak wakila’, le oochelo’ mix juntéen jóok’sa’ak ti’ u kúuchil e’esajil, de Tihosuco, yaan tu kaajil Tihosuco. 

Yóok’lale’, j-its’at Marcelo Jiménez tu k’a’ajsaje’ Servicio Postal Mexicano (Sepomex), tu yéeyaj ti’al le ja’aba’ meyaj ku k’aaba’tik  “La Guerra de Castas”, ts’o’okole’ tu k’a’ajsaje’ ka’alikil táan u beeta’al le kúuchil tu ja’abil 1993e’, k’áata’ab ti’ ka u beet kamp’éel boomo’ob, a jujump’éelil ti’ lalaj saalai’, le beetik ti’ jump’éel ti’ le je’elo’obe’ tu ts’áaj u yoochel Cecilio Chí yéetel Jacinto Pat. 

 

También te puede interesar: Obra de pintor carrilloportense, en estampillas de Correos de México

 

Ti’ oochel yéeya’abe’ ku chíikpajal Cecilio Chí ka’alikil u machamaj máaskab, yéetel Jacinto Pate’ u náachkunsmaj u paakat, “óoli’ beey táan u yilik ba’ax ku taal u k’iin”, beey u tsolik Jiménez Santos, máax xan ku ya’alike’, Ceciloe’ ma’ táan u yóotik ka’ach ka yanak tsikbal yéetel le sak wíiniko’obo’, ka’alikil Jacientoe’ tu ts’áajubáaj u beetej, le beetik kíinsa’ab tumen Chí, úuchik u tukultik tusa’abij.  

Meyaje’, ku chíikbesik uláak’ k’a’anan chíikulal, je’el bix jump’éel espaadáa, tumen chíikbesik palitsil yéetel cruus, ba’ale’ tu jo’oloj óoxp’éel ja’abo’obe’ jts’a’ab jump’éel u yiipil, ti’al beyo’ u ye’esa’al bix úuchik u núup’ul ba’al yéetel bix láayli’ p’aatal kaaji’, tumen ichil 1850 tak 1901e’ páatchaj u jáalk’ab kuxtal kaaji’.

“Te’e ja’aba’ jets’a’ab u beeta’al jump’éel u chíikul ju’un u túuxta’al ts’íib tu’ux ka k’a’ajsa’ak u Ba’ateltáambalil Castas, le beetik t’a’anane’ ka’aj k’áata’ab teen wa je’el in cha’ak ka’aj ch’a’aban boon tin beetaj u ti’al u ts’a’abali’”, tu ya’alaj.

Marcelo Jiméneze’, síij tu kaajil Noh Cah; leti’e’ k’ajóolta’al tu lu’umil México, ba’ale’ beyxan ti’ uláak’ táanxel lu’umo’ob, ts’o’okole’ u ch’a’abal jump’éel meyaj u beetmaj u ti’al u k’i’itbesa’ale’, noj chíimpolal u ti’al.  

“Ku líik’sik in wóol ti’al ma’ u ch’éenel in meyaj, ku ts’áak in wóol ti’ le talam k’iino’oba’, yóok’lal pak’be’en k’oja’an yéetel yóok’lal tuláakal ba’ax táan u yúuchul, ts’o’okole’ ichil tuláakal ba’ax táan u beeta’ale’, táan xan u chíimpolta’al in meyaj”, tu tsolaj.  

Walkila’, jboone’ táan u beetik meyaj k’ubéenta’an ti’ tumen jump’éel u noj najil xook Alemaniai’, yéetel táan u beetik xan u boonil máaxo’ob káajs u kaajal, tumen mina’an oochelo’ob ti’al u chíikbesa’alo’ob.

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan