de

del

Foto: Abraham Bote Tun

U áanalte’il Nuestras semillas, nuestras milpas, nuestros pueblos. Guardianas de las Semillas del sur de Yucatán, u chíikulal úuchben ch’i’ibal, ts’o’okole’ ku yáantaj ti’al u ka’a chíimpolta’al yéetel u k’ajóolta’al ba’al tumen paala táan u líik’il yéetel bíin taalak.

Beyxan ku xo’okol bej xíimbalta’an tumen máaxo’ob kaláantik i’inajo’ob, yéetel ba’ax talamilo’ob ku máansiko’ob te’e k’iino’oba’, beyxan ba’ax ts’o’ok u k’éexel ti’ kool ti’ le ts’ook ja’abo’oba’, ichil uláak’ ba’alo’ob.  

 

También te puede interesar: Publican libro que manifiesta resistencia maya por conservar sus semillas

 

Ti’al túun u béeytal u beeta’al le meyaja’, úuch múul meyaj ichil Margarita Rosales González, u x-xak’alxookil Instituto Nacional de Antropología e Historia (INAH), Gabriela Cervera Arce yéetel u múuch’kabil Guardianes de las Semillas Káa nán iinájóob, ku meyajo’ob ti’ lajunp’éel méek’tankaajo’ob tu noojolil le lu’uma’, yéetel u yáantajil le mola’ayo’. 

Ichil k’áatchi’ tsikbal tu beetaj yéetel La Jornada Mayae’, xts’íibe’ tu tsolaj le meyaj tu beetaja’, u chíikulal xaak’al beeta’ab ti’ lajunp’éel maaya kaajo’ob, tu’ux láayli’ u beeta’al kool, ba’ale’ beyxan tu’ux jach yaan óotsilil, je’el bix Tixméhuac, Chacsinkin, Tahdziu yéetel Peto.

U múuch’kabil Guardianes de las Semillas, tu ya’alaj, máako’ob ku seen meyajo’ob ti’al u ka’a chíimpolta’al yéetel u kaláanta’al i’inaj, tumen ka’aj máan u chak ik’al Isidoro tu ja’abil 2002, tumen jach talamchaj ba’al úuchil u bu’ululo’ob. 

Beey túuno’, áanalte’e yanchaj tumen kolnáalo’obe’ tu yóotajo’ob u p’atoo’ob ti’ ju’un u tsoolil i’inajo’ob yaan ti’obo’, u meyajil kananil ku beetiko’ob, ba’ale’ beyxan ti’al ka chíimpolta’ak yéetel ti’al ka k’ajóolta’ak tumen táankelemo’ob yéetel je’el máaxake’.  

 

Sajbe’entsil 

Ichil u meyajil xaak’al tu beetaje’, yaan jejeláasil sajbe’entsil yóok’ol i’inajo’ob, je’el bix u pa’ak’al i’inaj jelbesa’an u ch’i’ibal. “Wa ku pa’ak’al ixi’im jelbesa’an u ch’i’ibale’, ku seen k’i’itpajal ba’ale’ le ma’ jelbesa’ano’ ku k’éexel, ts’o’okole’ le je’elo’ sajbe’entsil u p’atik i’inaj ts’o’ok maanal 3 mil ja’abo’ob u yúuchbenil yanak”, tu ya’alaj.  

U x-xak’alxookil Centro INAH Yucatáne’ tu ya’alaj yaan i’inaj xa’ak’tan, ts’o’okole’ kex ma’ k’aastako’obi’, ti’alinta’an tumen tráansnasionaalo’ob ts’o’okole’ leti’ob konik, ku máan u k’a’ayto’ob ba’al u ti’al kaaj yéetel ku p’atiko’ob tséelil le ma’ k’eexel mixba’al ti’obi’. “Kéex k’éexeko’obe’ ku ko’onol chéen ba’axe’ ko’oj, ku yantal u k’a’abéetkunsa’al kiimiko’ob yéetel ma’ táan u páajtal u líik’sa’al, tumen ma’ táan u ya’abtali’”, tu ya’alaj.

Beyxan, táankelemo’obe’ mix tech u taaktal u kanik le ba’alo’oba’, tumen leti’obe’ u k’áato’ob u p’at u kaajalo’ob ti’al u bin utsil ti’ob. Ku tukulta’ale’ jach kiinsajbáaj meyajil le ku yúuchul tu chokolil k’iin yéetel ka’anantsil, le beetik ku kaxta’al u ts’o’oksa’al xook táanxel kaaj wa u bino’ob meyaj tu’ux ka maas chan yanik u bo’olil.

Áanaltee’ ku páajtal u kaxta’al te’e kaajo’obo’ yéetel u kúuchil xooko’obi’. Beyxan ku páajtal u yéensa’al te’ela’: https://bioteca.biodiversidad.gob.mx/janium/Documentos/15438.pdf 


Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan