de

del

Foto: Fernando Eloy

Yéetel u hashtagil #YoNoCortoLimón beyxan #PrecioJustoLimón máaxo’ob pak’ik le su’uts’ ba’ala’ tu nojol-lak’inil México, le yano’ob tu péetlu’umil Yucatáne’, tu much’ajubáajo’ob le lunes 24 ti’ mayoa’, ti’al u k’a’aytiko’ob péektsil táan u beetiko’ob, ti’al ma’ u jocha’al limón ti’ jump’éel p’iis k’iinil tumen ma’ táan u bo’ota’al ti’ob je’el bix unaje’.  

Joseph Valadez, juntúul kolnáal ti’ u kaajil José María Morelos, Quintana Roo,  tu tsolaj te’e baantao’ suuk u pa’ak’al chak bojonja’, ix’im yéetel limón persa, ti’ le je’ela’ maanal 300 eektareas yaan ti’ob ti’al u pak’ko’obi’. 

 

También te puede interesar: Productores peninsulares de limón exigen mejor precio para su producto

 

“Ti’al u yóoxp’éel péetlu’umilo’ob u petenil Yucatáne’ u meyajta’al u paak’alil limonee’ ku ts’áak jets’óol ti’ bix u beeta’al u suut taak’ini’, tumen ma’alob u bin ti’ kolnáalo’ob meyajtik, ba’ale’ beyxan ti’ kaaj, tumen yaan taak’in ku tuut tumen”, tu ya’alaj. 

Tu péetlu’umil Yucatán ku pak’a’al u ya’abil le limóno’. Tu méek’tajkaajil Oxkutzcabe’ “u tajan ya’abil ektaareasil yaan, u koolil le péetlu’umo’, ti’ ku yantal kex u 70 wa u 80% ti’ tuláakal le ku ko’onol te’e péetlu’uma’, ku taal xan u mano’ob tak Morelos. Je’el ba’axak k’iinil ka’aj xi’ikech Oxkutzcabe’ yaan a kaxtik limón te’elo’, wa oom, wa je’el ba’axak ich che’i’... ti’ ku yantal ba’al ti’al u t’o’oxlajal ti’ uláak’ tu’uxo’ob, ba’ale’ ts’o’ok xan u yilko’ob u chan jela’anil tumen u tojole’ ku je’ets’el tumen éempakadoras”.  

Bulja’ab u k’éexel u tojol limón, u jach p’íitil u bo’ota’ale’ ti’ yaan ichil 50 tak 80 pesos u wakáalil, yéetel u jach ko’ojile’ je’el u bo’ota’al tak 600 pesos. 16 kilos ku chukik jump’éel reeja wa wakáal. “Ba’ax beetik u yantal xwo’okinile’, leti’ u jáanjan éemel u tojol, ma’ jujump’íitil u yúuchuli’; ma’ je’el bix kéen ko’ojchajaki’, tumen lelo’ xaan u yúuchul”, tu ya’alaj kolnáal.

Tu ya’alaje’, máaxo’ob manik limón ti’al u jeel koniko’obe’, ku ya’aliko’ob ts’o’ok u yéemel u tojol, “kolnáalo’obe’, ti’al u koonolo’ob yéetel ti’al ma’ u p’áatal k’astal ti’obe’ ku yantal u ch’a’ako’ob le bix u bo’otalo’, óoli’ tu k’ab le ku maan p’aatalo’ob”. 

Ba’ale’ letio’obe’ ts’o’ok u yilko’ob ti’ koonol ku beeta’al tu lu’umil México yéetel uláak’ táanxel lu’umo’obe’ ma’ éemek u tojoli’, le beetik táan u k’áatiko’ob ka bo’ota’ak je’el bix unaje’. Tu lu’umil Quitana Rooe’, yaan tu’uxe’, u kiiloil limón persae’ ku bo’ota’al 46 wa 47 pesos ti’ súupermerkaados; “wa ma’ táan u yéemel u tojole’, ma’ táan k na’atik ba’axten ma’ táan u ma’anal je’el bix unaje’, je’el u tukultik máak ma’ ko’oj u ko’onol ti’ kaaji’, ba’ale’ ma’ xan beyi’”.  

“Ma’ táan u chi’ichnaktalo’ob kex táan u yilko’ob táan u beetiko’ob k’aas ti’ meyaj ku beeta’al tumen u kolnáalilo’ob u péetlu’umil Yucatán”, tu ya’alaj; beyxan tu tsikbaltaje’ jump’éel p’iis k’iinil ma’ táan u bin t’okbil limón, tak kéen u béeykuns u jets’o’ob ka bo’ota’ak 200 pesos u jach p’íitil. Beyxan u tojol féertilizantese’ ts’o’ok u ko’ojtal ichil 600 tak 900 pesos, le beetik ts’o’ok u yantal u k’a’abéetkunsiko’ob uláak’ ba’alo’ob je’el bix gallinaza yéetel polinaza, tumen maaas ma’ ko’oji’, ba’ale’ óol talam u kaxta’al.

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan