de

del

Foto: Fernando Eloy

Úuchik u luk’sa’al u páajtalil u lu’umil México ti’al u chu’ukul xexkay ichil u ja’il Golfo de México, tumen ma’ patal bix u beeta’ali’, máax jo’olbesik Cámara Nacional de la Industria Pesquera y Acuícola (Canainpesca), Francisco Romellón Herrera, tu ts’áaj k’ajóoltbile’, tu lu’umil Kaanpeche’ ts’o’ok u ch’éenel u túuxta’al konbil 600 tóoneladasil xexkay tak tu lu’umil Estados Unidos, le beetike’ “jach “táaj k’a’anan u jeel réesertifikaarta’al excluidores de tortugas”, tu ya’alaj. 

Walkil ka’ap’éel winalo’ob paachile’, Comisión Nacional de Pesca y Acuacultura (Conapesca) tu beetaj, tu lu’umil Kaanpeche’, jump’éel múuch’tambal yéetel ajchuk kayo’ob yaan te’elo’, tu’ux táakpaj xan uláak’ yano’ob ti’ táanxel kaajo’ob, ti’al u páajtal u ka’ansa’al ti’ob bix je’el u páajtal u meyajtiko’ob yéetel u k’a’abéetkunsiko’ob excluidores de tortugas unaj u ts’a’abal ti’ xakil kay ku meyaj ti’al u jíiltiko’ob ba’al tak te’e chemo’obo’, tumen leti’e’ ba’ax suuk u k’a’abéetkunsa’al tu lu’umil México.

 

También te puede interesar: Camaroneros de Campeche dejan de vender 600 toneladas, por veto de EU

 

Romellón Herrerae’ tu tsolaj, ma’ili’ máanak u yáax k’iinil mayo’ ti’ u ja’abil 2020, k’iin jach piim yanik pak’be’en k’oja’anile’, leti’e’ ka yáax yanchaj kóola’ab u xikino’ob tumen Estados Unidos, ikil u kaxtik le noj lu’umo’ ka chíimpolta’al yéetel ka kaláanta’ak yóok’ol kaab; ti’al túun u káajbal mayoe’, k’a’aytab jets’ t’aanil a’alike’ ti’al julio kéen ts’a’abak u ts’ook k’iinil, kex tumen yanchaj u k’iinil ti’al u luk’sa’al beetoe’ “ma’ beetchaj ba’ax k’a’abéet ti’al u tse’elel”, tu ya’alaj. 

Tu ya’alaje’, beey ta’aytak u chukik jump’éel ja’ab úuchuke’, leti’obe’ ts’o’ok u kaxtiko’ob t’aan yéetel u jala’achil u lu’umil México, Andrés Manuel López Obrador, le beetik walkila’, táan u páa’tik u yojéeltiko’ob máax kéen u beet u túumben jala’achil le lu’umo’, ti’al u tsikbaltiko’ob ti’e’ ba’ax k’a’abéet ti’ob ti’al u yutsil yantalo’ob, ichile’, ti’ yaan ka’aj éensa’ak le bajux ku tojoltik kóombustiblée, ba’ale’ beyxan ka béeyak u múul meyajo’ob yéetel le péetlu’umo’, ti’al u páajtal u séeb meyajo’ob, tumen kex jaaj ema’an le beyka’aj koonol ku beetiko’obo’, ma’ tu ch’a’achibtaj bajyx u koniko’ob jump’éel u toneeladail xexkay.

Tu ts’ooke’, Romellón Herrerae’ tu ya’alaj tuka’atéene’, u meyajil chuk kaye’ táan u máansik nojoch talamilo’ob, ts’o’okole’ ku chíikpajal tumen yaan jayp’éel nojlu’umo’ob tu’ux táan u tukulta’al u yéensa’al le beyka’aj cheem ku jóok’ol chuk kay ti’al beyo’ u chan yantal jóok’oli’. Ojéela’an xane’, ti’al u winalil agosto ku káajal u k’iinil chuukil, ichil u ja’ilo’ob Tamaulipas tak junxéet’ Veracruz.

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan