de

del

Foto: Sedeculta

U janailil kaaxil sikil beeta’an tumen Addi María Ay Ché, Erika Evangelina yéetel Wendy Gabriela Puc Ay, táan u chíikbesik u péetlu’umil Yucatán, ichil u ts’ook jaatsil u ketlamil Concurso Gastronómico “¿A qué sabe la Patria?”. Le je’elo’, tumen u xa’akil janal ku beetiko’obe’, ti’ ku ch’a’ako’ob tu soolaro’obi’. 

U mola’ayil Secretaría de la Cultura y las Artes (Sedeculta), ku beetik páayt’aan ti’ kaaj, ti’al u táakmuk’ta’al janal táan u ts’a’abal k’ajóoltbil tumen le ko’olelo’oba’, máaxo’ob síij tu kaajil Chichimilá, Yucatán. Ti’al u beeta’ale’ ku yantal u yokol máak te’ela’: https://www.facebook.com/CulturasPopularesOficial, tumen ti’ kun na’aksbil tu k’iinil 17 ti’ junioi’, ts’o’okole’, u cha’anil le uláak’ máax táan u táakpajalo’ob te’e keetila’, yaan xan u ts’a’abali’; leti’obe’ ti’ ku taalo’ob tu lu’umil Guerrero, Oaxaca, Puebla yéetel Hidalgo. 

 

También te puede interesar: El platillo yucateco kaaxil sikil llega a final de concurso nacional

 

Ketlame’, táan u beeta’al tumen Dirección General de Culturas Populares, Indígenas y Urbanas ku meyaj tu yáamil Secretaría de Cultura del Gobierno de México. U náajalile’, taak’in. Yaan u ts’a’abal 150 mil pesos ti’ le janal kun asab táakmuk’ta’alo’, ts’o’okole’ chéen jump’éel ti’ jo’op’éeli’ jóok’sa’ab ichil tuláakal le 114 u p’éel múuch’ilo’ob beetik janal táakpaji. Máax náajalnaje’ yaan u ts’a’abal k’ajóoltbil tu k’iinil 21 ti’ junio, tu kúuchil www.gob.mx/cultura.

 Kex tumen tu k’aaba’ le janala’ ku ch’a’achibta’al kaaxe’, kéen beeta’ake’ ma’atech u ts’a’abali’. Ku beeta’al yéetel sikil, ajo, pimienta, canela, k’uxub, col yéetel hierbabuena. Tuláakal le xa’ak’o’oba’ ku ch’a’abal te’e soolaro’obo’ yéetel ich kool, ts’o’okole’ yéetel le ba’alo’oba’, ku táakmuk’ta’al xan u meyajta’al paak’áal.  

U yóol le ki’iwaja’ ku tal ti’ u neek’ k’úum, ku juch’kabta’al táan u jóok’ol te’ k’óobeno’, tu’ux ku ye’ets’el u k’aab ti’al ka béeyak u beeta’al mejen wóol sikil, je’el bix je’el u beeta’al yéetel bak’e’, ts’o’okole’ ku ts’a’abal ich lolokáankil ja’, ku bin u ts’áabal u yeek’ le sikil yéetel u jejeláas xa’ak’il sijbéeno’ob way lu’ume’.

Ti’ u yáax jaatsilo’ob le ketlama’, táakpaj uláak’ janalo’ob ku beeta’al ti’ uláak’ kaajo’ob, tu’ux ku t’a’anal amuzgo, cuicateco, u chontalil t’aan Oaxaca, chinanteco, tsotsil, huave, maaya, mazahua, mazateco, mixe, mixteco, náhuatl, otomí, purépecha, totonaco, tseltal, tarahumara yéetel zapoteco, ba’ale’ beyxan táakpaj afromexicana yéetel menonita kaaj, máaxo’ob t’anik alemán.

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan