de

del

U pa’ak’al soya tu xaman nojolil Yucatáne’ ts’o’ok u jelbesik u yutsil kaab ku beeta’al tumen ti’ le ku jóok’sa’alo’ ts’o’ok u yila’al yaan u xiixel glifosato, jump’éel ba’al loobiltik xan u yik’el kaab, beey tu ya’alaj Alba Rivera de la Rosa, u x xak’al xookil Facultad de Economía ti’ u noj najil Universidad Autónoma de Yucatán (UADY).

Leti’ ku ya’alike’, kolnáalo’ob yéetel jala’acho’obe’ unaj u k’exiko’ob bix táan u meyajta’al k’áax ti’al u yila’al u no’oja’an meyajta’al lu’um ba’ale’ x ma’ loobilajil ti’al mix máak, mix ti’al ba’alche’, mix xan ti’al ba’ax ku pa’ak’ali’.

Beyxan leti’e’ ku jets’ik yéetel ts’o’ok u xak’altik beyka’aj ku loobilaj ku beeta’al ti’ yóok’ol kaab yéetel bix u p’íitchajal náajal ku yantal yóok’lal le ba’ala’, ba’ale’ u nojoch loobilaje’ ti’ ku yantal ti’ u meyajil kaab yéetel u paak’alil soya tu lu’umil Yucatán; ba’alo’ob je’el bix le je’elo’ ku páajtal u xo’okol ti’ u áanalte’il Sustentabilidad y tendencias agroalimentarias, táant u ts’áak k’ajólltbile’. Ti’ le meyajilo’, Rivera de la Rosae’ tu ts’íibtaj bix yanik ba’al yéetel kolnáalo’ob yaan tu kaajil Tekax, tumen leti’obe’ ku k’a’abéetkunsiko’ob péestisiidáas kéen u pak’o’ob soya, ba’ale’ jach naats’ yanik ti’ tu’ux ku tséenta’al kaab, le beetike’ ma’ chéen ku jelbesiko’ob kab ku jóok’sa’ali’, tumen lu’ume’ láayli’ ku k’askúuntiko’obe’. 

 

También te puede interesar: Usar glifosato en cultivo de soya contamina producción de miel en Yucatán

 

Ichil ba’ax tu ya’alaj x xak’al xooke’, u yik’elo’ob kaabe’ ku ts’u’uts’iko’ob u ch’ujukil u pak’alil soya, tumen kex táan yáax k’ine’, u le’obe’ láaj ya’axtak, ba’ale’ beey u p’áatalo’obo’ tumen k’a’abéetkunsa’an péestisidaob, je’el bix glifosato.

Le beetike’, u yik’el kaabe’ ku yantal ku kíimili’. Le je’ela’ jump’éel noj talam yaan, tumen péestisidaobe’ ku k’askúuntiko’ob ba’al yéetel “noj talamilo’ob ku taasik tu paachil k’iin”. 

Yóok’lal ba’ax ku yúuchula’, táan u beeta’al u yila’al bix je’el u ch’éenel u k’a’abéetkunsa’al; u mola’ayil Consejo Nacional de Ciencia y Tecnología (Conacyt) ts’o’ok u líik’sik u t’aan ti’al u ya’alike’, u k’a’abéetkusna’al glifosatoe’ ku tsa’aysik ts’unus, ku ts’áak ch’ujuk wiix yéetel aleerjias, le beetik u jala’achil u lu’umil Méxicoe’ bíin u jets’ ba’ax unaj u beetik, ti’al ma’ u taasik tuka’atéen ti’al u k’a’abéetkunsa’al, mix xan u ma’anal ti’ u nojoch mola’ayil Bayer. 

Abae’ tu ya’alaje’ láayli’ leti’e’ jala’acho’ob máaxo’ob péektsilt yéetel tu ts’áajo’obu páajtalil u pa’ak’al soya, ts’o’okole’ tu k’ubajo’ob u i’inajil beyxan u péestisidasil ti’al u meyajta’al; ba’ale’, ku ya’alik, le je’elo’ táan u bin u k’éexel yéetel u meyajil le túumben jala’acha’, tumen ikil táan u beeta’al u nu’ukbesajil Sembrando Vida ku yantal u paak’alo’ob ba’ale’ ma’ táan u cha’abal u k’a’abéetkunsiko’ob péestisidas, mix xan táan u páajtal u k’exiko’ob yéetel féertilizantes wa fungicidas orgánicos.

Áanatee’ ts’íibta’an tumen Alba Rivera de la Rosae’ ku páajtal u yéensa’al te’ela’: https://www.libreriadante.com.mx/product-page/sustentabilidad-y-tendencias-agroalimentarias.

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan