de

del

Me’ex wa púuts’kay

Juntúul ba’alche’ ch’ooj u k’i’ik’el
Foto: Fluff Berger

Le ba’alche’a’, ts’a’aban u syentifikóo k’aaba’ beey Limulus polyphemus, ts’o’okole’ tumen u k’i’ik’ele’ ch’ooj u boonile’, ku yáantaj ti’al u yila’al wa tsaayal k’oja’anil ti’ wíinik. Úuch yanak te’e yóok’ol kaaba’, kex 500 miyoonesil ja’abo’ob.

“Chéen óoxp’éel u jejeláasil yaan yóok’ol kaab: ka’ap’éele’ Asia yéetel jump’éele’ América; ti’ kuxa’an ichil u jáal j’ail Atlántico ti’ u lu’umil Estados Unidos, ba’ale’ beyxan k’ucha’an tak tu xamanil Kaanpech, Yucatán yéetel Quintana Roo”, beey tu ya’alaj j bioologo Roberto Rojo, máax jo’olbesik u kúuchil Sayab yaan tu kaajil Playa del Carmen.

 

También te puede interesar: Cacerolita de mar, un animal de sangre azul

 

Me’ex wa púuts’kaye’ u láak’ amo’ob, tumen ti’ yaan ichil u baatsil quelicerados (le yaan u ti’ chi’e’ ba’alo’ob beey yaache’). Kamp’éel u yich yaan: tu táan, yáanal u wíinkilal yéetel iñáal’ tu’ux ku páajtal u yilik ba’al kex mina’an sáasili’.

Ti’ kúuchilo’ob xaak’ale’ ku jóok’sa’al u k’i’ik’el, hemolinfa u k’aaba’ ts’o’okole’ ch’ooj u boonil; k’a’anan tumen ku much’ik je’el ba’axak ka k’uchuk u loobilt sistema inmunológico, yéetel ku ts’áak u páajtalil u túunta’al ts’aak ti’ wíinik. U k’i’ik’ele’ séeba’an u meyaj, le beetike’ ma’ beeta’ak mix jump’éel ba’al ka u beet le ba’ax ti’al ku k’a’abéetchajal u k’i’ik’elo’. 

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan