de

del

Maanal 1.3 miyoonesil quintanarroilo’ob kun táakpajalo’ob ti’ yéeytambal

En QRoo, más de 1.3 millones de personas podrán votar
Foto: Rosario Ruiz

Ka éejentik wáaj, wa ma’, ka beeta’ak yéeytambal k’a’abéet, je’el bix jets’a’an unaj u beeta’al tumen a’almajt’aan, ti’al u káajsa’al jump’éel meyaj ti’al u sáasilkúunsa’al ba’ax jets’a’ab ti’ le ja’ab ts’o’ok u máano’obo’, tumen jala’acho’ob, ti’al beyo’ u táakmuk’ta’al justiisya yéetel u páajtalil máaxo’ob ma’ xan wa loobilta’abo’obi’”, leti’e’ k’áat chi’ ku yantal u núuka’al tumen jump’éel miyoon 326 mil 51 u túul u kajnáalilo’ob Quintana Roo, máaxo’ob yaan u táakpajalo’ob ti’ yéeytambal kun beetbil tu yáax k’iinil agosto ku náats’ala’.  

Le k’áat chi’ je’elo’ yaan u beeta’al ti’al u yu’uba’al ti’ kaaje’, wa ku éejentiko’ob (wa ma’) ka beeta’ak u juuisyoil máaxo'ob tu beetaj u jala'achilo'ob u lu'umil México, úuchik u yila'al bix p'áatik le noj lu'uma' ka'aj ts'o'ok u meyajo'obi'. 

 

También te puede interesar: En QRoo, más de 1.3 millones de personas podrán votar

 

Tu lu'umil Quintana Rooe' yaan u ts'a'abal 796 u p'éel u chíikulal yéeyaj. Láas 8 ja'atskab k'iin kéen je'ebek, yéetel yaan u k'a'alal láas 6 tu taal u chíinil k'iin. Tu yáax Distritoe' 225 yaani', u noj jaajile' Playa del Carmen; Distrito 02e' 177 yaani', u noj jaajile' Chetumal; Distrito 03 228e' yaan 166, yéetel 04e' 228 yani', tu ka'ap'éelale' Cancún u noj kajili'. 

Máax beetik u bocalil Instituto Nacional Electoral (INE), Claudia Rodríguez Sánchez, tu ts'áaj k'ajóoltbile' 3 mil 980 u túul kajnáalo'ob kéen meyajnak te'e kúuchilo'ob yéeyajo'; beyxan yaan u yantal 383 u túul máak kun kaláantik u beeta'al, ba'ale' te'e k'iino'oba' yaan u táakbesa'al uláak' máaki'. 

Ku páajtal u yojéeltik kaaj tu'ux unaj u bin ti'al u táakpajal wa ku xak'altik le kúuchila': https://ubicatumesa.ine.mx, tumen ti'al kaaje', jets'a'an yaan u meyaj jump'éel miyoon 326 mil 51 u p'éel u ju'unil yéeyaj ti'al u jets'ik kaaj wa u k'áat, wa ma', ka beeta'ak u juusioil máaxo'ob tu beetaj u jala'achilo'ob u lu'umil México.

 

También te puede interesar: INEe’ ku tukultike’, no’ojan meyaj ti’al u yu’uba’al ba’ax u k’áat kaaj, le kun úuchul tu yáax k’iinil agosto ku taala’

 

Claudia Rodríguez tu ya'alaje’, tumen ma’ jump’éel yéeytambal jach je’el bix suuka’an u beeta’alo’, ma’ táan u k’a’abéetkunsa’al Programa de Resultados Electorales Preliminares (PREP), ba’ale’ séeba’an xookile’ yaan u yantal, ti’al u yojéelta’al jaytúul kajnáal tu éejentaj u beeta’al yéetel jaytúul ma’. Ts’o’okole’, tu yáak’abil le domingo je’elo’, ichil láas 9 wa 10 áak’abe’, Instituto Nacional Electorale’ yaan u ts’áak u k’ajkóolt tu táan Suprema Corte de Justicia de la Nación (SCJN), jaytúul kajnáal táakpaj ti’ le k’áatchi’ila’.  

Le 19 ti’ julio máanika’, u kamp’éel Juntas Distritales tu k’amajo’ob u ju’unil yéetel tuláakal ba’ax k’a’abéet ti’al u beeta’al le k’áatchi’ila’.  

Claudia Rodríguez Sáncheze’ tu ya’alaje’ u ch’a’amaj bej tuláakal ba’al ti’al u béeytal u beeta’al le noj meyaja’, tumen ts’o’ok xan u k’u’ubul le 796 u p’éel tsoolilo’ob tu’ux ts’a’aban u k’aaba’ le jump’éel miyoon 328 mil 062 u túul máak yaan u páajtalil u táakpajal ti’ le yéeyajila’.

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan