U jala’achil u noj lu’umil México, Andrés Manuel López Obrador, tu ts’áaj k’ajóoltbile’, te’e winala’ yaan u túuxtik ti’ Congresoo’ u patjo’ol k’eexil táan u tukultik u beetik ti’ u almejenil a’almajt’aan ti’al u mu’uk’ankúunsa’al u meyajta’al te’e lu’uma’, tuláakal ba’ax yaan u yil yéetel u muuk’il sáasil. Yéetel k’eexile’, Comisión Federal de Electricidade’ (CFE) yaan u béeytal u beetik u yantal u chuuka’anil muuk’ sáasil ti’al tuláakal kaaj.
Ka’aj káaj u xokik u yóoxtsool meyajil ja’alache’, leti’e’ tu ya’alaj meyaj ku beetiko’obe’ tu beetaj u téejel k’aalal poliitikáa suuk u yantal ka’ach yóok’lal u meyajta’al sáasil tu lu’umil México. Beyxan, yóok’lal petrooleoe’, tu ya’alaj Petróleos Mexicanose’ (Pemex) yaan xan u yilik u k’uchul u jóok’s le beyka’aj k’a’abéet ti’al u beeta’al le tukulta’an unaj u yantal ka’alikil táan u meyaj u jala’achili’: ka’ap’éel miyoonesil báaril ichil jump’éel k’iin.
También te puede interesar: Se quebró la política privatizadora del sector energético, dice AMLO
“Ya’abchaj u kíinsa’al máak ba’ale’ ma’ u kíinsa’al ko’oleli’”
Tu ya’alaj xane’ ts’o’ok u ch’éenel u ya’abtal le beyka’aj máak ku kíinsa’al sáansamal tu lu’umil Méxicoe’, ba’ale’ ya’abchaj u kíinsa’al ko’olel, u yoksa’al saajkil ti’ máak yéetel u yúuchul ookol ka’alikil tu juunal ku bin máak ti’ u kis buuts’. Tu tsikbaltaje’, ti’ le k’iino’ob ts’o’ok u meyaj u jala’ache’, éem 96 por siientoil le beyka’aj kóombustiblee ku yokolta’al, le wáachikool ku ya’alalo’; u kíinsa’al máak éem 0.5 por siiento; u yokolta’al kis buuts’o’obe’ 28 por siientoil yéetel u yokolta’al u jáalk’abil máake’ 18 por siiento.
Tu ts’ooke’, tu ya’alaje’, bulukp’éel si’ipil ba’al jatsa’an beey jach táaj k’aastako’obe’, chéen óoxp’éel ts’o’ok u ya’abtali’: u kíinsa’al ko’olel ya’aabchaj 13 por siiento; u yoksa’al saajkil ti’ máak 28 por siiento yéetel u yokolta’al máak ka’alikil tu juunal ku bin ti’ u kis buuts’e’ 12 por siiento.
“Béeychaj u líik’sa’al jump’éel biyoon 400 mmdp”
Ka’alikil táan u tse’ek tu kúuchil beeta’ab ti’al u chíimpolta’al Benito Juárez, Palacio Nacionale’, jala’ache’ tu ya’alaj “u kaláanta’al taak’in, u tse’elel fíideikomisos yéetel u jeel taak’in ma’ patal u k’a’abéetkunsa’al ka’ache’, béeychaj u yantal u uláak’ taak’in ti’al u yutsil kaaj”.
Tu jo’oloj ka’ap’éel ja’ab yéetel bolonp’éel winalo’obe’, ts’o’ok u líik’spajal jump’éel biyoon 400 mil miyoonesil pesos, tumen láayli’ táan k ilik ka ch’éenek u beeta’al ba’al ma’ unaji’”, tu tsikbaltaj.
“Bejla’e’ ma’ táan u ts’a’abal u páajtalil u si’ibil íimpuestos”
Jala’ache’ tu ya’alaj ti’ u ja’abil meyaj le ka’atúul ts’ook jala’acho’obe’, suukchaj u p’áatal ma’ tsaj u bo’ota’al íimpuestos, pe’erchaj kex 366 mil 174 miyoonesil pesos. u chúumukile’ tumen ma’ bo’olnaj 58 nukuch mola’ayo’ob.
“K’a’abéet in wa’alik ti’ kaaj tumen leti’ unaj in beetik, unaj ka’ach u yokol 189 mil 18 miyoonesil pesos, ba’ale’ walkila’ ma’ táan u beeta’al ba’al beyo’. Taan k beetik u bo’ota’al le yaan u beetchajalo’, ts’o’okole’ ma’ táan k cha’ak u beeta’al ba’ax ma’ unaji’”.
U kúuchil u jáayal péepen k’áak’ Felipe Ángeles
U beeta’al le nojoch kúuchil Santa Lucíae’ yéetel u meyajil u kúuchil Texcocoe’ je’elsa’ab tumen beey úuchik u yóotik kaaj, tu ya’alaj, tumen jach ko’oj kun jóok’ol ti’ kaaj, ts’o’okole’ yaan ka’ach u pe’erchajal maanal ti’ 300 mil miyoonesil pesos; ka’alikil u kúuchil Felipe Ángelese’ yaan u beeta’al ba’ale’ ma’ táan u k’a’abéetchajal maanal ti’ 80 mil miyoonesil pesos. Ts’o’okole’ kex ka sumáarta’ak 100 mil miyoonesil ti’al u bo’ota’al kóontratos yanchaj u luk’sa’ale’, líik’sa’ab kex 120 mil miyoonesil pesos.
“Ku tukultike’ kajnáalo’obe’ yaan u yéeyiko’ob ka u ts’o’oks u meyaj tak 2024”
Andrés Manuel López Obradore’ tu ya’alaj xane’, ku tukultik kaaje’ yaan u cha’ak u ts’o’oksik u meyaj tak kéen u chuk wakp’éel ja’ab, je’el bix jets’a’an unaj u xáantal jala’ach. Ts’o’okole’ ma’ bin táan u p’atik mix ba’al wa ma’ táan u yáax ts’o’oksik.
Ba’ale’ wa ka k’uchuk u yantal u ch’éenel u beetik u jala’achil kex ma’ k’uchuk u k’iinile’, yaan u beetik ba’ale’ ma’ táan u ts’áak tuukulil ti’ tumen leti’ láayli’ u ts’aatáantik u nooyil u tuukul: u ti’al u yutsil tuláakal máak, yáax óotsil máak.
Je’el bix úuchik in ts’íibtik ti’ in túumben áanalte’ A la mitad del camino, ku ya’alik, “jach k’a’anan ba’ax ts’o’ok k béeykunsik tak walkila’, tumen ku béeytal tak in p’atik Jala’achile’ ts’o’okole’ jeets’el in wóol, le u jach k’a’ananilo’”.
También te puede interesar:
-Recibe México 103.2 millones de vacunas contra Covid-19: AMLO
-Se detuvo tendencia ascendente de homicidios pero no los feminicidios: AMLO
-''Tengan para que aprendan'', dice AMLO a neoliberales sobre economía
-Sentadas, las bases de la transformación en el país: López Obrador
-AMLO: ahora no existe el ofensivo privilegio de condonar impuestos
-Ahorros con austeridad por un billón 400 mmdp, informó el presidente
-Confía AMLO en que ciudadanos votarán para que concluya mandato en 2024
Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan