de

del

Foto: Juan Manuel Valdivia

Tu jo’oloj óoxp’éel winalo’ob káajal u ja’abil xook 2021-2022 tu péetlu’umil Quintana Rooe’, ts’o’ok u je’ebel joolnaj ti’ 671 u p’éel najilo’ob xook, ti’ le mil 200 u p’éel yano’obo’, le je’ela’ ku chíikbesik maanal ti’ u 25 por siientoil ti’ kúuchilo’ob kaambal yaan te’e péetlu’umo’. 

Ti’ 671 u p’éel najilo’ob xook ts’o’ok u je’ek’abtiko’ob joolnaje’, 300 leti’e’ k’ajóolta’ano’ob beey puublikas yéetel u yalabilo’ pribaadas. Tak walkila’, ts’o’ok u yojéelta’al yanchaj 24 u túul máak máax ti’ ts’o’ok u tsa’aytal ti’ob Covid-19, u ya’abile’ ajka’ansajo’ob yéetel ajmeyajo’ob te’e kúuchilo’obo’. Jala’ach Carlos Joaquín Gonzáleze’ tu ya’alaje’ táan u bin u ya’abtal u xookil le kúuchil kaambal táan u bin u je’ebelo’ob. 

Ich k’áatchi’ tsikbale’, jala’ache’ tu ya’alaj tak walkila’ ts’o’ok u je’ebel 671 u p’éel najilo’ob xook tu’ux ch’a’ajo’olta’ab kaambal ikil u bin máaki’, ti’ le je’elo’obo’ óol jump’íit maanal ti’ u 44 por sientoile’ puublikas yéetel u 66 por siientoe’ pribaadas. 

 

También te puede interesar: Más de 25 por ciento de los planteles de QRoo ya están abiertos

 

Beyxan tu ya’alaje’ ts’o’ok u yojéelta’al yanchaj 24 u túul máax ti’ tsa’ay u k’oja’anil Covid-19, u ya’abile’ ich aj ka’ansajo’ob yéetel aj meyajo’ob, u p’íitile’ ti’ xoknáalo’ob chíikpaji.

“U ma’alobile’ táan u bin u kaláanta’al yéetel ma’ u seen pa’ak’al le k’oja’anilo’, ma’ táan u p’áatal ich sajbe’entsil u toj óolal wíinik; yaan tu’uxe’ k’áata’ab ti’ máak ma’ u bin tuka’atéen wa yaan ba’ax chíikbesik táan u k’oja’antal, yaan tu’uxe’ jets’a’ab u k’a’alal tuka’atéen 14 k’iino’ob, ti’al u kaláanta’al máak, ba’ale’ láayli’ u bin u ya’abta’al máak ti’ le najilo’ob xooko’”, tu ya’alaj jala’ach.

Tu tsikbaltaje’ te’e najilo’ob xooko’ ma’ ch’éenek u bin máaki’, ts’o’okole’ p’isa’an jaytúul máak ku bini’. Tu páayt’antaj kaaj ti’al ma’ u náayal u yóol máak ti’ ba’ax unaj u beetik ti’al u kaláantikubáaj, tumen táan xan u náats’al u k’iimbesjil paatria.

Uláak’ ba’ax tui k’a’aytaje’, leti’ úuchik u k’a’amal uláak’ jun jaats báakunaob ti’al u ts’a’abal u ka’a jaatsil ich máax yaan u ja’abil ichil 18 tak 29 ja’abo’ob, ba’ale’ tu ya’alaj xane’ yaan u chan nonojtal u k’uchul báakuna ti’al u ts’a’abal ti’ máaxo’ob ma’ yanak mix jump’éel ts’a’abak ti’obi’. 

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan