de

del

Wa ma’ táan u táakbesa’al kaajo’obe’, Tren Mayae’ chéen yaan u chowakkíinsik colonialista óol

De no contemplar a comunidades, Tren Maya sería un proyecto colonialista: académico
Foto: Fonatur

Wa ma’ táan u táakbesa’al kaajo’ob yéetel maayaobe’, Tren Mayae’ chéen kéen u beet ba’al je’el bix beeta’an tumen colonialistail tuukulo’ob, beey tu ya’alaj Ildefonso Palemón Hernández Silva, máax patjo’olt Red Educación Superior e Interculturalidad en la Frontera Sur-Sureste de México

“Tren Maya ma’ u k’áat u beet ba’al beyo’, ba’ale’ wa ma’ táan k beetik wa ba’axe’, beey kéen súutuko’. Ma’ unaj k cha’ik u máan t óok’ol colonailistail chimes k’áak’, unaj u ti’al kaaj, unaj maaya. Ti’al túun u béeytale’, kaaje’ unaj u beetik ba’al je’el bix suuk u beetik, u ya’alik ba’ax ku tukultiko’ob, tumen ku páajtal u nojba’alkúunsa’al yéetel miatsil, t’aan, beyxan yéetel ba’ax u yojelo’ob yéetel bix u múul kuxtalo’ob yéetel yóok’ol kaab”, tu ya’alaj.  

J xak’al xooke’, táakpaj ich Congreso Nacional del Tren Maya, beeta’an tumen u mola’ayil Segmentos Research, jo’oljeak 14 ti’ septiembre, tu’ux tu beetaj u tsikbalil “Entre el bienestar y el desarrollo: un dilema personal, comunitario y público”. Te’elo’, tu ya’alaj u beeta’al le noj meyaja’ je’el u beetik uts ti’ kaaj, tumen je’el u beetik u suut taak’in, ba’ale’ chéen wa ku yu’ubal ba’ax yaan u ya’al maaya kaaj,

 

También te puede interesar: De no contemplar a comunidades, Tren Maya sería un proyecto colonialista: académico

 

“Kin tukultik je’el u béeytale’, ba’ale’ ma’ tu juunal ku beetchajali’, mix xan wa k beetik ba’al je’el bix suuka’ane’. Lela’ yaan ba’al u beel”, tu ya’alaj.

Ku páajtal u beeta’al múul meyajo’ob. Je’el bix yéetel Secretaría de Educación Pública (SEP), tumen ku páajtal u ts’áak u yojéelt aj ka’ansajo’ob yéetel xoknáalo’ob tu’ux kun máan u beel Tren Mayae’, ba’ax le ku k’áatik kaajo’, yéetel bix kéen lúubuk ti’ kaaj, ba’ax utsil ku taal tu paach.

Le túune’, k’a’anan u yila’al u beeta’al múul meyajo’ob je’el bix le je’elo’. Leti’ xane’ ku tukultik táan u yu’ubal u t’aan kaaj, ba’ale’ táan u binetik ya’ab meyaj. Tumen kéen kaambanak aj ka’ansajo’ob yéetel xoknáalo’obe’, yaan u yantal u bino’ob te’e kaajo’obo’ ti’al u béeytal u núup’ul le meyajo’, tumen beey kéen ts’a’abak k’ajóoltbil ba’ax ku taal u k’iin yéetel Tren, beyxan bix je’el u k’éexel wa ba’ax, bix je’el u tse’elele’, bix je’el u yutskíinsa’ale’, ichil uláak’ ba’alo’ob.

Kex tumen tu ya’alaj láayli’ yaan ba’al ma’ sáasil yanik yóok’lal ba’ax talamilo’ob ku taal yéetel Tren Mayae’, tu tsikbaltaj unaj u yúuchul meyaj. “Leti’ u beelal u yantal aj ka’ansajo’ob yéetel xoknáalo’ob, beyxan jala’acho’ob, tumen ma’ unaj u p’áatalo’ob ichil u kúuchilo’ob meyaji’; unaj u jóok’olo’ob te’e kaajo’obo’”, tu ya’alaj. 

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan