de

del

Foto: Juan Manuel Valdivia

Úuchik u chíimpolta’al Bacalar beey pueblo mágicoe’, ts’o’ok u káajal u yantal jump’éel ba’al k’aaba’inta’an turistificación. Ja’ab man ja’ab te’e kaajo’, ku k’a’amal kex 180 mil aj xíinximbal máako’ob, ba’ale’ u xookil kajnáalo’obe’ chéen 12 mil 527 u túulal, beey úuchik u chíikpajal tu xookil INEGi beeta’ab tu ja’abil 2020. Beyxan, u xookil aj xíinximbal máake’ píitmáanja’an yóok’ol u 750 por siientoil ti’ le beyka’aj xok’aan 2005i’. U kúuchil u wu’ulabkúunsa’al máake’ ya’abchaj yóok’ol u 280 por siientoil, ts’o’okole’ u k’a’abéetkunsa’al nu’ukbesajo’ob je’el bix Airbnbe’, ka’anchaj 400%. Le beetike’, aj xaak’alo’obe’ táan u tsáako’ob ka yanak u je’ets’el a’almajt’aan ti’al u kaláanta’al aak’al ukp’éel u boonil.

Úuchik u beeta’al u tsikbalil “La nueva normalidad de Bacalar: ¿pérdida temporal de los siete colores o pérdida permanente por contaminación?, tsola’ab tumen Sergio Madrid, máax jo’olbesik Consejo Civil Mexicano para la Silvicultura, beeta’ab ka’alikil táan u cha’anil Festival de Arte Independiente de Bacalar (FAIBAC) 2021, a’ala’ab tumen Elías Fonseca Chicho, máax jo’olbesik meyajo’ob ichil u múuch’kabil Agua Clarae’, Bacalar bine’ táan u xíimbaltik bej u ch’a’amaj Cancún wa Tulum, tu’ux táaj ya’ab máak ku k’uchul xíimbali’, kex tumen yaan ya’abach talamilo’ob ku taasik tu paach.  

 

También te puede interesar: Turistificación: un fenómeno que amenaza a Bacalar y su laguna

 

“Yóok’lal turistificacióne’ ku na’ata’al yaan talamilo’ob ku lúubul yóok’ol kaaj kéen jach ya’abak máak xíimbaltik. Ichil u k’ajla’ayil Bacalare’ mix juntéen jach ya’abach u kaajili’, mantats’ ema’an wa jeets’el jaytúul u kajnáalo’ob yani’; ba’ale’, wa ku ke’etel u kaajil yéetel jaytúul aj xíinximbalo’ob yaane’, ku yila’ale’ tu ja’abil 2015 ka’aj jach táaj ka’anchajij, ts’o’okole’ le je’elo’ ku ye’esike’ ti’ le ts’ook lajun ja’abo’oba’ jach táaj ts’o’ok u ya’abtal aj xíinximbalo’ob ku kóojolo’ob te’elo’”, tu ya’alaj Fonseca Chicho.

Ichil ba’ax úuch ti’al ka yanak turistificacióne’ tu ya’alaje’: leti’ úuchik u je’ets’el beey pueblo mágico tu ja’abil 2006, u je’ets’el u jala’achilil kaaj, u seen k’a’aytal kaaj ti’al u bin xíimbaltbil, lik’ul u ja’abil 2016, beyxan u seen yantal u ta’il k’áak’nab tu xamanil Quintana Rooe’ leti’ ka’aj káaj u seen k’uchul máak Bacalar.  

Ts’o’okole’ u yutsil ti’al kajnáalo’obe’ mix ya’abi’, tumen ti’ máaxo’ob ts’áak u taak’inil u yúuchul meyaj ku p’áatal tuláakal u yutsil, ka’alikil ma’ xan chuka’an ba’ax unaj u yantal ti’ kaaj ti’al u no’oja’an kuxtal, ts’o’okole’ ichil tuláakal u jáalikil u aak’alil Bacalare’ chéen óoxp’éel tu’ux cha’aba’an u yokol kaaj x ma’ bo’olili’, ichil uláak’ ba’alo’ob.

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan