de

del

Foto: Rodrigo Díaz Guzmán

Kabnáalo’obe’ ti’ le péetlu’umila’ tu ya’alajo’ob te’e ja’aba’ ts’o’ok u yokolta’alo’ob kex 80 u p’éel u kaajasil tu’ux ku tséenta’al kaab, le beetike’ táan u k’áatiko’ob ka u’uyako’ob yéetel ka ila’ak ba’ax kun beetbil yéetel le talamil ku loobiltiko’oba’; le p’isk’iinil máaniko’, j ch’a’ab 27 u p’éel u kaajasil Supermil, le je’elo’ óoli’ kex 80 mil pesos pe’erta’abij.  

Fernando Rojas, máax jo’olbesik Cooperativa Kabi Jool, tu k’áataj ti’ tuláakal kabnáalo’ob yaane’ ka múuch’uko’ob meyaj, !ti’al ma’ u yúuchul to’on ba’ax suuk u yúuchul ja’ab man ja’ab tumen láayli’ táan u yúuchul (le ookolo’)”, le beetik tu k’áataj ka táakpajako’ob te’e múuch’kabila’ ti’al u paklan kaláantikubáajo’ob.  

Kex leti’ máax jo’olbesik múuch’e’, tu ya’alaj ma’ táan u je’elel ti’al u kaxtik ka ts’a’abak u si’ipil máax ku máan ookol. Ts’o’okole’ kex u yojel máax beetik k’aas tu méek’tankaajil Tizimíne’, ma’ tu yóotaj u ya’al u k’aaba’obi’ ti’al ma’ u k’askúuntik xaak’al ts’o’ok u káajsa’al.  

 

También te puede interesar: Crean cooperativa para detener el robo de colmenas en Yucatán

 

Ivonne González, máax chíikbesik Supermiel, mola’ay tu’ux ku beeta’al kaabe’, tu ya’alaj kéen okolta’ak u kaajaso’obe’ ku yokolta’al xan le beyka’aj k’iin tu meyajto’ob; tu beetajo’ob takpool úuchik u yokolta’al 27 u p’éel kaajas tu kaajil San Pedro Chimay, tumen “wa ma’ táan u paklan áantikubáajo’obe’, A’almajt’aane’ ma’ táan u yáantiko’on jach tu chuuka’anil”.

Tu k’áataj xan ti’ tuláakal kaaj ka áanta’ak u kaxt tu’ux biinsa’ab u kaajasil u yik’el kaab ch’a’abij, ts’íibta’an LMG, ts’o’okole’ máax u yojel wa ba’axe’ yaan u chan bo’ota’al xan tu yóok’lal, tumen kex 80 mil pesos tu pe’ertaj úuchik u yokolta’al ti’. Wa yaan máax u yojel wa ba’axe’, ku páajtal u t’aan te’ela’: 9992695992 yéetel 9999008634.

“Chi’ichnakil ba’al le ookol ku yantala’”, tu ya’alaj Nelly Ortiz, máax jo’olbesik Abeja Planet, úuchik u beeta’al k’a’aytajil tsikbal; tu ya’alaje’, yaan uláak’ péetlu’umo’ob je’el bix Pueblae’ tu’ux ts’o’ok u yantal u kaxta’al ka yanak máax beetik áak’ab kananil.  

Walkila’, ku yokol tuukul ti’ tumen ta’aytak u káajsa’al u jóok’sa’al le kaabo’, ts’o’okole’ wa ma’ táan u ch’éenel le ookolo’oba’, yaan u pe’ertiko’ob meyaj úuch káajak u beeta’al.

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan