de

del

Camino del Mayab, nu'ukbesaj ti'al xíinximbal, ku páajtal u beeta’al ti’ ts’ono’oto’ob yéetel maaya kaajo’ob

Camino del Mayab, ruta ecoturística entre cenotes, haciendas y comunidades mayas
Foto: Gobierno del Estado

Camino del Mayabe’, jump’éel meyaj ti’al u k’a’amal aj xíinximbal máako’ob; k’a’abéetkunsa’an 100 kiloomeetróos ti’al u xíimbalta’al wa ti’al u yáalkabtik máak ti’ t’íinchak baalak’ ook, ka’alikil u páajtal u je’elel máak ti’ 45 u p’éel kúuchilo’ob, je’el bix ts’ono’ob, áasiendaob yéetel maaya kaajo’oj. U bejil xíimbalile’ ku káajal Dzoyaxhé yéetel ku ts’o’okol Mayapán.

Táanil u chúunsajil Tianguis Turísticoe’, u mola’ayil Secretaría de Fomento Turístico (Sefotur) de Yucatán tu ts’áaj k’ajóoltbil le túumben ba’alo’ob yaan u páajtal u yila’al ti’ le jejeláas kúuchilo’ob ti’al xíinximbal.

“Táan cha’an wey Yucatáne’, táan u taal u chúunul cha’an maanal ka’ap’éel ja’ab káajak u meyajta’al. Ts’o’ok k ilik ya’abach talamilo’ob, ba’ale’ táan u bin k jóok’ol táanil ikil táan múul meyaj”, tu ya’alaj u meyajnáalil Turismo, Michelle Fridman Hirsch tu áasiendail Mucuyché, tu méek’tankaajil Abalá.

 

También te puede interesar: Camino del Mayab, ruta ecoturística entre cenotes, haciendas y comunidades mayas

 

Tu k’a’ajsaje’, ti’al u ja’abil 2019e’, tu xíimbaltaj Feria del Turismo de Madrid, tu lu’umil España. Ichil meyaj tu beetaj te’elo’, leti’e’ múuch’tambal yanchaj yéetel Xunta de Galicia, jump’éel u baantail le te’elo’, tu’ux meajta’an jump’éel noj kúcuhil ti’al xíimbaltbil yéetel jach chíikbesa’an ti’ yóok’ol kaab: u bejil Santiago Compostela.

“Ka tsikbalnajen yéetelo’ob yóok’lal bix je’el u páajtal k múul meyaje’, t ilaj tu lu’umil Yucatáne’ yaan ya’abach bejo’ob. Yaan sak bejo’ob; le yaan te’e áasiendas tu’ux ku meyajta’al kij yéetel u beelil chimes k’áak’”, tu ya’alaj. 

Ts’o’okole’, tu ya’alaj xan yaan uláak’ ya’abach kúuchilo’ob je’el u yutstal tu yich máak kéen xíimbalta’ako’ob. Le beetik beeta’ab jump’éel ba’al je’el bix le ts’o’okili’ u yila’al ma’alob u k’a’amal tumen aj xíinximbalo’ob. 

Ulyses Huesca Tercero, máax jo’olbesik Ecoguerreros Yucatán tu ya’alaje’ yaan uláak’ u kaajilo’ob yóok’ol kaab tu’ux ku múuch’ul u jejeláasil máako’ob kaxtik uláak’ bix u yúuchul kuxtal. Ts’o’okole’ Yucatáne’, ma’alob u ti’al xíinximbalil tumen ma’ sajbe’entsili’, yéetel uts u k’a’amal táanxel kajil máako’ob. 

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan