de

del

K’a’anan u káajal u k’áatchi’ibtik xiib bix u yóol, beyxan u káajal u cha’ak yéetel u yantal u yóol ti’al u káajal u máan tu’ux ma’ táan u beetik ka’achil, je’el bix u ye’esik ba’ax ku yu’ubik, u mu’uk’ankúunsik u xiibil yéetel u jeel paakatil, ba’ale’ ti’al u béeytale’ jach k’a’anan u ye’esa’al uláak’ ba’al ti’, tumen ti’ ba’ax ku yilike’, ku káajal u na’atik ba’ax cha’aban u beetik yéetel ba’ax ma’, beey tu ya’alaj Fabián Cháirez, j its’at meyaj beetik ba’al ti’al u chíikbesik u yaanal paakatil u xiibtal máak yéetel u ye’esik sexual óol ichil u boonil.

J boon tu ya’alaje’ le ba’ax ku chíikbesik oochelo’obe’ ya’abach juntéenake’ ku beetik u yantal t’aan, tumen ku chíikbesik xiib yéetel u yóolil ko’olel, tu’ux ku ye’esiko’ob ba’ax ku yu’ubiko’ob yéetel u ya’abile’ boox oot’el: “lelo’ jach k’a’anan in ti’al tumen ti’ jump’éel lu’um je’el bix México, tu’ux xiibe’ táanil yaan, tu’ux ku ja’atsal máak yóok’lal bix síijik yéetel tu’ux ku péech’óolta’al kaaje’, yaan ya’abach loobilaj jeets’el yóok’ol kaaj yéetel ya’abach juntéenake’ ku jelbesik ba’al ti’ bix u biinsikubáaj kaaj”.

 

También te puede interesar: Fabián Cháirez llama a los hombres a reforzar la masculinidad disidente

 

Tu ya’alaje’ yaan ya’abach meyaj táan u binetik u beeta’al, ya’abe’ ti’al u na’atal beyka’aj nojoch yanik le talamila’, tumen ya’abach juntéenake’ ku tsikbalta’al bix unaj u yóol xiib, ba’ale’ kéen jo’op’ok u beeta’al ba’ale’ ma’ táan u chíimpolta’al.

U meyaje’ ts’o’ok lajun ja’ab káajak u beetik, ts’o’okole’ u ya’abile’ ti’ fíiguratibáa boonil u beetmaj; u meyajtmaj uláak’ ba’alo’ob, je’el bix u patjo’olil búukinaj, u patjo’olil kúuchilo’ob, nu’ukulo’ob, oochelo’ob, cha’ano’ob yéetel u péektsiltik miatsile’ k’a’anan ti’al ba’a xku beetik, tumen beyo’ ku páajtal u ye’esik ba’ax ku tukultik.

Máaxo’ob ku bonike’ ma’ táan u chíikbesa’alob mix tu’ux, le beetik ku ye’esiko’ob. Ku kaxtik u ye’esik uláak’ tuukulo’ob, yéetel yaanal paakatil, “míin ma’ jéets’ek mix tu’ux le noj péektsil táan u yantala’ ba’ale’ yaan u k’uchul u k’iinil u jéets’el”.

“Txáaka’anen ti’ péeksajil tu’ux táan u k’áatchi’ibta’al ya’aba’ach ba’al, ba’ale’ ma’ táaka’aneni’; ts’o’ok u káajal u chíikpajal ba’ale’ ma’ jump’éel ba’al jeets’eli’. Ichil u múuch’il its’ato’ob yéetel le kin meyajo’ taak k xka’altik uláak’ ba’alo’ob ts’o’okili’ u p’áatalo’ob paachil, taak k ch’a’ajoltik yéetel k méek’ik u teeknikail, jayp’éel ba’alo’ob ku tukulta’al úuchbentak, je’el bix ooleo, áakuarela yéetel uláak’ nu’ukulo’ob p’aata’ano’ob…” tu ya’alaj. 

U meyaje’ ma’ je’elek, mix tu k’iinil pak’be’en k’oja’anil: ti’al u ts’o’okbal 2020e’, tu beetaj e’esajil meyaj España; tu winalil enero 2021, tu kaajil Barcelona yéetel ti’al julioe’ Londres.

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan