de

del

Machismoe’, kuuch jeets’el beetik u yantal talamilo’ob ti’ xiibo’ob, tak kéen úuchuk loobilajil

Machismo: un sistema que afecta a los hombres, incluso dañando su salud
Foto: Enrique Osorno

Antoine Reynaud, juntúul máak jach kaambanaja’an yóok’lal Intervención de Violencia, yéetel máax táaka’an xan ich Programa de Reeducación para Víctimas y Agresores de Violencia de Pareja ku taal u beeta’al tumen Secretaría de Salud (SSY), ku tukultik u k’iinil xiiobo’obe’ jump’éel ba’ax kaxtik u chíikbesik xiibe’ je’el u páajtal u yila’al náach ti’ ba’ax suuk u nup’a’al je’el bix machiismóo yéetel páatriarkaadóo, tumen wa ka béeyak u k’éexele’ yaan xan u páajtal u k’éexel bix u no’ojanil u xiibtal wíinik, ti’al ma’ u yantal mix ba’al p’atik ich sajbe’entsil u toj óolal u yóol yéetel u wíinkilal wíinik. 

“Machismoe’ ku na’ata’al beey kuuch ts’a’aban yóok’ol xiib, kex ma’ patali’, yóok’lal ba’ax unaj u beetik wa ba’ax ku ti’alintik xiib, wa le tuukul a’alik xiibe’ asab k’a’anan”.

Yóok’al le tuukulo’oba’ xiibe’ ku káajal u loobilaj, “machismoe’ ku jelbesik ba’al ti’ to’on”, tumen ku tukulta’ale’ xiibe’ ma’ unaj u tukultik ba’ax ku yúuchul yéetel, ba’ale’ le je’elo’ kúulpach u xíimbal ti’ u yutsil óol.

 

También te puede interesar: Machismo un sistema que afecta a los hombres, incluso dañando su salud

 

Beey túuno’, yóok’lal ba’ax ku yu’ubik xiibe’, yaanal xan u tsikbalil, tumen talamilo’ob ku yantal yóok’lale’ ku chíikpajal ti’ jaytúul xiib ku kíinsikubáaj, tumen u xookile’ asab ya’ab wa ku ke’etel yéetel ko’olel “tumen ich kaaje’ chéen ku cha’abal u ye’esiko’ob kéen k’uuxinako’ob”.

Ichil xaak’al beeta’ab tu ja’abil 2020e’, tumen Instituto Nacional de Estadística y Geografía (INEGI), 184 u túul xiin tu kíinsajubáaj; ko’olele’ 59 mujeres; le je’ela’ ku chíikbeiske’ u 75 por siientoil kíinsajil yanchaj Yucatáne’ xiib beetej.

Beyxan Antoine Reynaude’ ku ya’alike’, kéen a’alak ti’ xiib “ma’ táan u páajtal” u ye’esik ba’ax ku yu’ubike’, ku káajal u talamtal ti’ob kéen yanak u tsikbalt yéetel u núupo’ob (u láak’o’ob wa u yéet yantalo’ob).

Tu ya’alaj xane’ yaan yuumo’obe’ chéen ti’ u x ch’uupul paalal ku ye’esik u yaabilaj, ba’ale’ ti’ xiibe’ ma’ táan u beetik wa ku talamtal ti’ob. Ts’o’okole’ beey u káajal u yantal jela’an ba’al ti’ xiibo’ob, beey u káajal u loobiltiko’ob uláak’ máako’ob wa ko’olel.

Yóok’lal le je’ela’, ku páayt’antik máak ti’al u táakpajal ichil u kaambalil “hombres que desean mejorar la convivencia con su pareja”, táan u ts’a’abal lalaj lunes ti’ Zoom; beyxan tu ya’alaje’, ku páajtal u t’aan máak ti’: 800 108 8000, tu’ux ku páajtal u yáanta’al máak tu séeblakil wa u ya’alal tu’ux je’el u páajtal u bin kéen yanak wa ba’ax talamil; ti’al u k’áata’al áantaj tu kúuchil Centro Integral de salud Mental (CISAME) ku páajtal u t’aan máak ti’: 9999459970.

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan