de

del

J ts’a’ab k’ajóoltbil Atlas Nacional de las Abejas; jach chika’an u petenil Yucatán yóok’lal u meyajil kaab

Presentan Atlas Nacional de las Abejas; Yucatán y Campeche lideran producción de miel
Foto: Juan Manuel Valdivia

Jo’oljeak luense’ j ts’a’ab k’ajóoltbil Atlas Nacional de las Abejas y Derivados Apícolas, meyajta’ab tumen Secretaría de Agricultura y Desarrollo Rural (Sader) yéetel Instituto Nacional de Estadística y Geografía (INAH), tu0ux jach chíikpaj u péetlu’umil Yucatán yéetel Kaanpech, tumen leti’e’ tu’ux asab yaan máaxo’ob meyajtik yéetel jóok’sik kaab ichil tuláakal u noj lu’umil México.

Ichil ba’ax ku xo’okol te’e áanalte’o’, tu lu’umil Méxicoe’ ku beeta’al 57 mil 995 u tóoneladasil kaab ichil jump’éel ja’ab (ichil u ja’abil 2014-2018), ichil tuláakal u lu’umilo’ob yóok’ol kaabe’ ti’ yaan tu waxakp’éel kúuchil tu’ux ku meyajta’al kaab yéetel tu yóox kúuchil ichil lu’umo’ob túuxtik táanxel tu’ux ti’al u konik. U 30% ti’ le kaab je’elo’, ti’ ku beeta’al Yucatán, Kaanpech yéetel Quintana Roo: 17 mil u túul kabnáalo’obe’ ku meyajtiko’ob maanal 0.5 miyoonesil u jobonilo’ob kaab. Uláak’ k’a’anan ba’ale’, leti’ u promeedyoil per kaapitáa ti’ beyka’aj kaab ku k’a’abéetkunsa’al tu lu’umil México, tumen xoka’an 300 gramos lalaj ja’ab.

 

También te puede interesar: Presentan Atlas Nacional de las Abejas; Yucatán y Campeche lideran producción de miel

 

Beey túuno’, ichil u jaatsil tu’ux ku xo’okol jayp’éel ba’alo’ob yóok’lal beyka’aj kaab ku beeta’ale’, ku chíikpajal u péetlu’umil Yucatán, tumen tu ja’abil 2019e’, tu lu’umil Yucatáne’ ku beeta’al nueebe mil 810 tóoneladas; Kaanpeche’ syeete mil 520, yéetel Quintana Rooe’ trees mil 255. Yóok’lal jobono’obe’, chíikpaj bix yanik ka’ach tu ja’abil 2017; yáaxe’ ku chíikpaj Yucatán te’e yáax kúuchilo’, tumen yanchaj 250 mil 73 u p’éelal, ts’o’okole’ ti’ yaan Kaanpech, tu’ux yanchaj 205 mil 377 yéetel Quintana Roo tu’ux xoka’ab 120 mil 188 u p’éelal. 

U xookil kabnáalo’ob tu ja’abil 2017, ichil tuláakal u lu’umil Méxicoe’, j náak 43 mil 478 u túulal. 10 mil 500e’ ti’ yanchajo’ob Yucatán, 6 mil 810 Kaanpech yéetel 3 mil 520 tu péetlu’umil Quintana Roo. 

Te’e áanalte’o’ jóoksa’an jun jaats jach chéen u ti’al xunáan kaab. Tuláakal ba’ax jóok’sa’an te’elo’ náak’an tak ti’ u ja’abil 2019, ba’ale’ aj xak’al xooko’ob táakpajo’obe’ tu ya’alajo’obe’ mantats’ u túumbenkúunsa’al ba’ax ts’a’abani’. Tu ya’alajo’ob xane’, yáax juntéen u mu’uch’ul beyka’aj ba’al ojéela’an yóok’lal kaab yéetel u yiits. U súutukil úuchik u ts’a’abal k’ajóoltbil Atlas Nacional de las Abejas y Derivados Apícolase’ ku páajtal u cha’anta’al te’ela’: https://www.gob.mx/agricultura.

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan