de

del

Foto: Raúl Angulo Hernández

“K ts’aatáantik paalal jatsa’an beey máak ku taal ti’ táanxel kaajil, je’el bix u paalilo’ob siirkóo”, tu ya’alaj Felipe Duarte Ramírez, máax jo’olbesik u meyajil Consejo Nacional de Fomento Educativo (CONAFE).

Walkila’, CONAFEe’ ku ts’áak xook ti’ kamp’éel siirkóos, tu’ux pa’ate’ u péek aj ka’ansajo’ob yéetel le paalalo’obo’ ti’al beyo’ ma’ u xóot’ol xook ti’ob, je’el tu’uxak bíin yanako’ob.

Leti’e’, ku tukultik k’a’anan u súutul u yich máak ti’ le jaats kaajila’, tumen k’a’abéet u na’atale’, yaanal bix u k’a’abéetkunsiko’ob le kaambalo’, “wey Yucatáne’ ku yila’al le siirkoso’obo’ mantats’ tu bin u péeko’ob”.

 

También te puede interesar: Educación para infancias de los circos en Yucatán

 

Yéetel le meyaj beya’, ku ts’aatáanta’al paalal táant u síijile’ tak le ts’o’ok u náakalo’ob séekundarya; tak walkila’, ku tukulta’ale’ yaan 30 u túul paalal ku kaambal yéetel le ts’aaj xookil beya’.

U nu’ukbesajil Chamakilie’, ku beeta’al chéen tu péetlu’umil Oaxaca yéetel Yucatán. Te’e ts’o’oka’, ku meyajo’ob ti’ kaajalo’ob yaan te’e xamano’, je’el bix: Saki’, Tizimín, Tekax, Peto, Jo’ yéetel Motul. Yéetel nu’ukbesaje’, ku kaxta’al u “mu’uk’ankúunsa’al maaya t’aan”.

Ichil u nu’ukbesajil Chamakilie’ ku meyajta’al xook yéetel ts’íib ich maaya, ba’ale’ beyxan ich káastelan; ti’al u béeytale’, aj ka’ansajo’obe’ yanchaj u ka’ansalo’ob ti’al u kaniko’ob u k’a’ananil u ch’i’ibalo’obi’.  

Kaambale’ ku káajal íinisial yéetel ku ts’o’okol tak séekundarya, ich 14 u p’éel méek’tankaajo’ob; ba’ale’ xoknáalo’ob xoka’ane’ ku náakal tak yóok’ol 5 mil 600 u túul paalal, tu’ux táaka’an mil 200 u túul aj ka’ansajo’ob. 

Leti’e’ ku ya’alike’, kex yanchaj pak’be’en k’oja’ane’, ma’ je’el u ka’ansiko’ob paalal, ba’ale’ tu yilajo’ob jayp’éel talamilo’ob ti’ le mejen kaajo’obo’, tumen yaan tu’uxe’ mina’an sáasil wa mina’an Internet.

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan