de

del

Muuch: X túuts'

juntúul ba’alche’ suuk u yila’al tu petenil Yucatán
Foto: Jorge Armín EEscalante Pasos

X túuts’ muuch (Triprion petasatus), wa cabeza de pala, juntúul ba’alche’ siijil tu xamanil América Central yéetel tu petenil Yucatán. X biologáa Rocío Peralta comentó tu tsikbaltaj le ba’alche’a’ yaan bix kaláanta’an tumen jets’t’aan beeta’an tu lu’umil México yéetel ku jach chíikpajalo’ob tu k’iinilo’ob ja’ajalil.

Ma’ seen nuukta’aki’. U xiibile’ ku náakal 5.5 cms u chowakil yéetel 7 cms u x ch’uupulil. Jejeláas u boonil, yaane’ koob, yaane’ ya’ab wa ta’anpose’en, yéetel yaan u wáawayil. U yooke’ chowaktak yéetel bek’echtak. U poole’ piixil yéetel u yáal baak, yéetel u baakel u poole’ óoli’ jump’éelilchaja’an yéetel uláak’ baako’ob yaan te’elo’.  

 

También te puede interesar: Rana cabeza de pala, especie muy común en la península

 

Beyxan, tu tsikbaltaje’, baakel yaan ka’anal ti’ u ni’ yéetel u máaxilar baake’ chowaktak, ku túuts’tal (le beetik beey u k’aaba’o’) yéetel ku k’uchul tak tu kaabal kama’ach. U yiche’ nojochtak yéetel chika’antak, ka’atéen u nojochil ti’ u tiimpanoi’. 

Ichil ba’ax beetik u yantal ich sajbe’entsile’, leti’e’ u bin u p’íictchajal xíiw yéetel che’ob tu’ux ku kajtal, u k’éexel bix u k’a’abéetkunsa’al k’áax yéetel u k’askúunta’al ja’ tu’ux ku yantal yéetel déeterjeentes wa pláaguisidáas.  

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan