de

del

Jach chika’an áafrodesendienteil ch’i’ibal tu lu’umil Yucatán

Amplia presencia afrodescendiente deja marca en Yucatán
Foto: Cecilia Abreu

Yucatáne’ u yóoxp’éel péetlu’umil, ichil tuláakal México, tu’ux yaan u ya’abil  áafrodesendiente kaaj, beey úuchik u chíikpajal ichil xook beeta’ab tumen u mola’ayil Instituto Nacional de Estadística y Geografía (Inegi) tu ja’abil 2020, tumen ti’ kaajo’ob je’el bix Chamul, Saki’e’, u 100 por siientoil kajnáalo’obe’ ku chíimpoltikubáaj beey áafrodesendiente, ts’o’okole’ tu kaajil Tekantó, u 99 por siientoil beey u na’atik u ch’i’ibalil. Le beetike’, ti’al u chíikkpajal ti’ yaan le kaajila’, yéetel ti’al xan u káajal u tukulta’al ba’alo’ob yaan ba’al u yil yéetel péech’ óolal, beyxan u ja’atsal máak yóok’lal ch’i’ibale’, j ts’a’ab tu kúuchil Museo de la Ciudad, u ye’esajil “Africanos y Afrodescendientes en la Mérida de Yucatán”, ichil tuláakal u winalil noviembre. Noj meyaje’ yanchaj ikil oka’an lajun ja’ab jeets’el ti’al u chíimpolta’al áafrodesendensya, 2015 tak 2024, tumen beey je’ets’ik tumen Organización de las Naciones Unidas (ONU) ichil tuláakal noj lu’umo’ob táakpaja’ano’obi’, le beetik k’áata’ab xan ka beeta’ak xaak’alo’ob, yéetel uláak’ meyajo’ob ti’al u kaxta’al u noj ba’alkúunsa’al le ch’i’ibala’.

 

También te puede interesar: Amplia presencia afrodescendiente deja marca en Yucatán

 

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan