de

del

Pochitoque áak

Wíinike’ ku beetik u p’áatal ich sajbe’entsil u kuxtal le ba’alche’a
Foto: Annika Lindqvist

Ojéela’an ti’ suuk u síijil tu péetlu’umil Tabasco, ba’ale’ k’i’itpaja’ano’ob tak tu méek’tankaajilo’ob Palizada yéetel Carmen, tu péetlu’umil Kaanpech. Pochitoquee’ u k’áat u ya’ale’ nukuc u sóol paach áak, ts’o’okole’ táax.

Jacqueline May Díaz, u x k’a’aytajil Desarrollo y Medio Ambiente, A.C, tu ya’alaj kinosternon acutum u sientifiko k’aaba’ le áaka’, ba’ale’ tak ma’ seen úuche’ jeel k’aaba’inta’ab beey cryptochels acuta. U ch’i’ibale’ ti’ yaan ichil kinosternidae.

 

También te puede interesar: Tortuga pochitoque, el hombre amenaza su existencia

 

Uláak’ u k’aaba’obe’ estuchée áak, pochitoque tabasqueño, candado, kaaskóo áak ichil uláak’o’ob. Je’el u k’uchul kuxtal tak 30 ja’abo’obe’. 12 cms u p’iisil le ba’alche’a’, ba’ale’ yaan ila’ane’ k’ucha’an tak 20 cms u chowakil. Koob u boonil u sóol paach. Suuk u jaantik bak’ tu chichnil yéetel tu táankelemil; kéen nuukake’ ku jaantik xíiw. Ku kajtal tu’ux yaan ja’ ma’ ch’óoch’i’. Ku yila’al ich k’áax kaláanta’an Área de Protección de Flora y Fauna Laguna de Términos. 

Wíinike’ ku beetik u p’áatal ich sajbe’entsil u kuxtal le áaka’, tumen tu péetlu’umil Tabascoe’ ku jaantal u bak’el, ts’o’okole’ u sóol paache’ ku ch’a’aba beey paaxe’. Yóok’ol u féederal noj bejil 180e’ ku yila’al máak jáal bej ku konik ba’ax k’ajóolta’an beey ensarta de pochitoques, beeta’an yéetel le ba’alche’a’.

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan