de

del

Foto: Cecilia Abreu

U j séenadoril Morena, Napoleón Gómez Urrutia, tsikbalnaj yóok’lal séeba’an meyaj ubnaj u beeta’al ti’ minerail a’almajt’aan, ti’al u je’elsa’al u “wi’ijil” jayp’éel mola’ayo’ob: u je’ets’el tu beel ba’ax unaj u beeta’al ti’ máaxo’ob ku máano’ob yóok’ol aj meyajo’ob yéetel yóok’ol kaab.

Beyxan tu ya’alaje’ kex tumen noj ba’al úuchik u beeta’al k’eexil ti’ u A’almajt’aanil Meyaje’, káaj u chíimpolta’al le septiembre máanika’, láayli’ yaan máaxo’ob ma’ taak u ch’a’anuktiko’ob k’eexilo’ob beeta’ab yóok’al ba’ax yaan u yil yéetel outsourcing te’e mola’ayo’obo’.

 

También te puede interesar: Urge reforma a ley minera para frenar voracidad de empresas: Gómez Urrutia

 

J séenadore’ tiskbalnaj yéetel La Jornada Maya tu k’iinil úuchik u xíimbaltik Jo’, le viernes 3 ti’ diciembre máaniko’, úuchik u ts’áak k’ajóoltbil u áanalte’il El triunfo de la dignidad, tu’ux ku tsikbaltik u bix u tokikubáaj u minerosil tu lu’umil México, yéetel aj meyajo’ob tu k’ab jaytúul u yuumilo’ob mola’ay; ma’ táan u chíimpoltik bix u ayik’altal chéen jaytúul máak te’e noj lu’uma’, tumen ku máano’ob yóok’ol máaxo’ob ku ts’áako’ob u muuk’il ti’al u yantal náajal. 

Ba’ax u k’a’ananil mineria ichil u náajal taak’in u lu’umil México

Gómez Urrutia tu ya’alaje’ mineriae’ u kamp’éel k’a’anan ba’ax beetik u náajalta’al taak’in tu noj lu’umil México, tumen ku k’a’abéetkunsik maanal 400 mil u túul aj meyajo’ob, yéetel uláak’ kex 2 miyoonesil máak láayli’ yaan ba’al u yil yéetel; ku chíikbesik u 3.5 por siientoil PIB, yéetel u 10 por siientoil íindustrial ba’al ku beeta’al.

Kex beyo’, tu ya’alaj láayli’ yaan u yuumil mola’ayob láayli’ wi’ijo’ob, máaxo’ob u k’áat uláak’ ya’abach ayik’alil, ba’ale’ k’áaxe’ ma’ u ti’alo’obi’. “Kaaje’ u yuumil tuláakal ba’ax ku jóok’sa’al te’e lu’umo’”, tu ya’alaj. 

K’iin táan u beetik u jala’achil Carlos Salinas de Gortari, tu ya’alaj, k’e’ex a’almajt’aan le bix ku beetik utsil chéen ti’ leti’ob, ku cha’abal u meyajo’ob te’e k’áaxo’ tak tu jo’oloj 100 ja’abo’ob.

 

Bix u jats’ik mineria ti’ yóok’ol kaab

Beyxan tu chíimpoltaje’ u meyajta’al mineriae’ ku beetik u jach k’askúunta’al yóok’ol kaab, tumen ya’abach mola’ayo’obe’ ma’ táan u yóotiko’ob u xupo’ob taak’in ti’ ba’ax yaan u yil yéetel u toj óolal u aj meyajo’obi’.  

Le beetik Senadoe’, tu jaatsil meyaj Comisión de Trabajo y Previsión Social, táan xan u jo’olbesike’, táan u kaxta’al u je’elsa’al “u wi’ijil” le mola’ayoba’.

“Ma’ táan u chíimpoltiko’ob ba’ax k’a’abéet ti’ aj meyajo’obi’, mix xan ti’ kaaji’. Taak’in ku ts’a’abal ti’al meyaje’, uts u k’a’amal, ba’ale’ chéen wa ku táanilkunsa’al u chíimpolta’al a’almajt’aan yéetel u pájatalil aj meyajo’ob, kaaj beyxan yóok’ol kaab, ba’ale’ ya’abach ti’ letio’obe’ ma’ táan u beetiko’obi’”, tu ya’alaj.

“Unaj u séeba’an beeta’al k’eexil ti’ u minerail a’almajt’aan México, tu’ux ka je’ets’ek tu beel k’a’anan ba’al, je’el bix, beyka’aj impuestos unaj u bo’ota’al, bix u cha’abal u yokol meyaj mola’ay ti’ jump’éel k’áax, ichil uláak’ ba’alo’ob”, tu ya’alaj j morenistail.

 

K’eex ti’ u a’almajt’aanil meyaj

Yóok’lal meyaje’, j senadoree’ tu ya’alaj ts’o’ok u béeykunsa’al jayp’éel ba’alo’ob, je’el bix u k’e’exel ba’ax yaan u yil yéetel u mokt’aanil 98 ti’ u múuch’kabil Organización Internacional del Trabajo (OIT), tu’ux p’áat jáalk’abil u páajtalil u beeta’al múucho’ob tumen aj meyajo’ob, yéetel u je’ets’el u chíimpolta’al u múulan ts’a’abal meyaj ti’ máak.

Beyxan, béeychaj u beeta’al k’eexilo’ob ti’al ka yanak kéet bo’olil meyaj ichil xiib yéetel ko’olel, ts’o’okole’ chíimpolta’ab ko’olel ku meyajo’ob ich naj.

U ti’al Gómez Urrutiae’ ba’ax jach táaj k’a’anane’ leti’e’ yaan ba’al u yil yéetel súubkontraatasyon. U ts’a’abal meyaj ti’ máak yéetel el tuukul je’elo’, éejenta’ab tu ts’ook k’iinil úcuhik u beetik u jala’ach Felipe Calderon, ts’o’okole’ tu p’ataj tséelik ba’ax k’a’anan u ti’al aj meyajo’ob, tu beetaj u tse’elel fiiskóo tu táan le Noj lu’uma’, yéetel tu beetaj u yantal tuusil mola’ayo’ob yéetel fáakturas, ichil uláak’ ba’alo’ob.

Úuchik u káajal u chíimpolta’al u k’eexilo’o a’alamajt’aan, tu k’iinil 1 ti’ septiembre ti’ u ja’abil 2021, ts’o’ok u beeta’al u no’oja’an p’áatal maanal 3 miyoonesil meyajo’ob, tumen chuka’an u náajalil yéetel yaan xan u préestasyonesil.

Kex tumen ts’o’ok u béeykunsa’al le je’ela’, láayli’ óol xaan u xíimbal ba’al, tumen yaan mola’ayo’obe’ láayli’ ma’ u k’áato’ob u beeto’ob u péekili’, tumen yaan ba’alo’ob unaj u ts’aatáantiko’ob utsil meyaj, fiskal ba’al yéetel yóok’ol kaab. 

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan