de

del

Ichil ba’ax j ts’a’ab k’ajóotbil tumen Instituto Nacional de Migración (INM) ti’ u péetlu’umil Kaanpeche’ ts’o’ok u yantal kex 500 u túul táanxel kaajil máako’ob taalja’an, u ya’abile’, ti’ u lu’umil Haití. Ti’ ku luk’ulo’ob Tapachula, Chiapas yéetel ku biinsa’alo’ob te’elo’ ti’al u séebkunsa’al u jóok’sa’al u ju’uno’ob, ti’al u béeytal u k’uchulo’ob tak Estados Unidos.

Ka’aj yáax kóojo’obe’, k’uch kex 108 u túul táanxel kajil máako’ob; haitiilo’ob, cubailo’ob, venezuelailo’ob, nicaragüailo’ob, hondurasilo’ob, ichil uláak’o’ob. Beyxan le lunes máanika’, k’uch uláak’ ka’ap’éel kisbuuts’o’ob ka’aj ila’ab tu séeba’an xookil beeta’ab tumen INM, yaan 500 u túul máako’obi’; yaan ti’ leti’obe’ láak’inta’ano’ob tumen u yatan yéetel u paalalo’ob.

 

También te puede interesar: INM estima mil 300 migrantes en Campeche este martes

 

Táanxel kajil máako’obe’ ts’o’ok u k’as k’uuxilo’ob, tumen ku ya’aliko’obe’ ma’ u k’áato’ob ka ts’a’abak áantaj ti’ob; u k’áato’ob ka ts’a’abak u ju’uno’ob ti’al u páajtal u kaxtiko’ob meyaj ti’al u tséentikubáajo’ob, ti’al u maniko’ob ba’ax k’a’abéet yéetel ti’al u bino’ob tak tu’ux u tukultmajo’ob.

Leti’obe’ ma’ u yojelo’ob wa tak Kaanpech ku biinsalo’obi’, tumen kéen luk’ko’ob Tapachulae’ ku tukultiko’ob naats’ kun p’atbilo’ob ti’ Estados Unidos, ba’ale’ ma’ beyi’.  

Ts’o’okole’ kex tumen yaan jump’íit taak’in ti’obe’, tumen yaane’ tu konaj jayp’éel u nu’ukul, wa áanta’abo’ob tumen u baatsilo’obe’, ma’ táan u chúukpajal ti’ob ti’al u béeykunsiko’ob ba’ax u k’áato’ob; u k’uchulo’ob tak te’e náacho’. Yaan jaytúule’ chéen jayp’éel k’iino’ob ts’o’ok u máansiko’ob yéetel le múuch’ilo’, ba’ale’ yaan uláak’o’obe’ ts’o’ok u winalo’ob taako’ob, je’el bix le haitiilo’obo’.

Jo’oljeak lunese’, páa’ta’ab u k’uchul uláak’ 800 u túul táanxel kajil máako’ob ti’al beyo’, u náakalo’ob tak mil 300 u túulal. Tuláakalo’obe’ ku yokolo’ob tu lu’umil México tu baantail u péetlu’umil Chiapas.

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan