de

del

Kankalas

Chan ba’alche’ suuk u máan ka’alikil jok’a’an k’iin tu Petenil Yucatán
Foto: Alex Pacheco

Tumen ma’ ya’ab ba’al ojéela’an yóok’lal kankalas (Holcosus Gaigeae), Pedro E. Nahuat Cervera yéetel Luis Roberto Pérez Martíneze’ tu beetajo’ob u sientiifikoil ts’íib Observaciones de Depredación, Dieta y Reproducción de Holcosus Gaigeae, tu’ux tu yilajo’obe’ le chan ba’alche’a ku jaanta’al tumen am yéetel  felinóos. 

Te’e meyajo’, ila’ab xan kéen k’uchuk u k’iinil u yantal u mejenile’, ku ye’elsik ichil ka’ap’éel tak ukp’éel je’. Kankalase’ suuk u máan ka’alikil jok’a’an k’iin; ti’ ku yantal tu petenil Yucatán.  

 

También te puede interesar: Ameiva yucateca, una lagartija diurna de la cual se conoce muy poco

 

J bioologóo Luis Fernando Díaz Gamboa tu tsikbaltaje’ le ba’alche’a ma’ táakbesa’an ichil le sajbe’entsil yanik u sa’atalo’obi’, yaan ba’alo’ob kíinsik, je’el bix u k’e’exel bix u k’a’abéetkunsa’al k’áax tu’ux ku yantal tumen walkila’, ku kanik kuxtal ti’ jáal ja’, jáal bej, úuchben kaajo’ob yéetel jáal k’áax.  

U pool xibil ba’alche’e asab wóolis ti’ u x ch’uupulil, ba’ale’ u ni’e’ óol tiich’il ti’ u ka’ap’éelil. U yooke’ kóom ba’ale’ mu’uk’a’an yéetel u boonile’ óol wáaway chak.

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan