de

del

Foto: Chrissy Mcclarren and Andy Reago

U k’aaba’ ich káastelan t’aane’: chirriadora neotropical wa chicotera, ichil uláak’ k’aaba’ob pata’an ti’; Coluber mentovariuse’ táaka’an ichil u jeeneroil Masticophis, yéetel ti’ ku yantal tu noojolil u noj lu’umil México, tu petenil Yucatán, je’el bix xan Guatemala, Belice, El Salvador,  yéetel Honduras, ichil uláak’ u noj lu’umilo’ob Centroamérica, tu’ux samal ooxol yéetel samal ja’ajalil yanik, wa neotropical. U mola’ayil Secretaría de Medio Ambiente y Recursos Naturales (Semarnat), ma’ táan u jatsik le kaana’ ichil le ba’aleche’ob sajbe’entsil yanik u ch’éejelo’ob.

J biologóo Roberto Rojo, máax jo’olbesik Planetario tu méek’tankaajil Playa del Carmene’, ku tsolik Masticophis kaano’obe’​, jump’éel u jejeláasil kaan, ti’ lajun yano’ob je’el bix le je’ela’. Le chan ba’alche’a’ ma’ táan u loobiltiko’ob wíinik, mina’an u k’i’inam ba’ale’ ku chi’ibal wa ku sajaktal.

Chirriadora kaane’ ti’ lu’um ku máan, kex tumen láayli’ u kajtal ti’ xíiw yéetle che’; ka’alikil yaan k’iin suuka’an u péek. Kéen máanak chuuke’, séeba’an u péek, ts’o’okole’ u yiche’ nuuktak. Ti’al u tséentikubáaje’ ku jaantik x meerech’, mejen ba’alche’ob yéetel mejen kaano’ob xan. 

 

También te puede interesar: Culebra chirriadora, un reptil diurno

 

“U séeba’anil u péeke’ ku cha’ak u chukik x meerech’o’ob, ts’o’okole’ ma’ séeba’an u yila’alo’ob mix u chuka’alo’obi’”, tu tsikbaltaj.

Jump’éel ba’al séeba’an u yila’al ti’ chirriadora kaane’, leti’ chowak nej ku káajal tu’ux ku ts’o’okol u baakel u t’e’et.  “Le tu’ux yaan u baakel u t’e’ete’ ti’ yaan xan u joolil u yiito’ob, tumen te’el ku wiixo’ob, ku ta’ob yéetel ku nup’ikubáaj ti’al u yantal u mejenil, ts’o’okole’ te’e xan ku káajal u tíip’il u nej”, ku tsikbaltik. Beyxan ku ya’alike’, yaan uláak’ ba’alche’ob, je’el bix och kaane’ ma’ chowaktak u neji’, kúulpach ti’ chirrioneras.

Yóok’lal beyka’aj chowakil u neje’ jóok’sa’an ya’abach tsikbalo’obi’, le beetik pata’an xan u k’aaba’ beey chicotera wa chirrionera, tumen óoli’ beey “jun t’o’ol” chicotazos ku jóok’sik kéen u yu’ub sajbe’entsil yanik, le beetike’ séeba’an u jáanjan péek. 

Chirriadora kaane’ je’el u k’uchul u p’is tak 182 sentiimetróos u chowakil, ba’ale’ yaan ojéela’an k’ucha’an tak 259 sentiimetróos.

“Kéen péeknake’ ku káajal u t’o’ot’och yéetel u nej, le beetike’ chicotera u k’aaba’ xan, ba’ale’ chéen ku beetiko’ob kéen u yu’ubo’ob táan u ch’a’apachta’alob, yéetel chéen leti’e’ súutuk ku péeko’ob beyo’ (…) suuka’ane’, ku yila’alo’ob kéen jo’op’ok u bino’ob, jach séeba’an u péek”, tu tsikbaltaj.

U sóol u paache’ jump’éelili’ u boonil. Tu ka’analile’ óol chak wa ta’anpose’en; u poole’ óol kóoch. J biologóo Roberto Rojo ku ya’alike’, le kaana’ ma’ séeba’an u jaanta’al tumen uláak’ ba’alche’i’ yóok’lal u séeba’anil u péek kéen chan xuulchajak, ba’ale’ ti’ uláak’ u péetlu’umilo’ob Méxicoe’, te’e xamano’, yaan ch’íich’ ku tsa’ayal u chukej.

Te’e noojol-lak’ino’ yaan ch’i’ich’o’ob suuk u jaantik kaan, ba’ale’ ma’ xan táan u chujko’ob mix tu táankalemil le kaana’ tumen séeba’an u bino’ob.

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan