de

del

Foto: Fernando Eloy

Ichil ba’ax jets’a’an tumen Fiscalía General del Estado de Campeche (Fgecam), u x jala’achil Kaanpech, Layda Sansores San Román, tu ts’áaj k’ajóoltbil ka’alikil táan tse’ek suuk u beetik sáansamal k’aaba’inta’an Mesa para la Construcción de Paz y Seguridad, tu péetlu’umil Kaanpeche’ éem u xookil jaytúul wíinik ku kíinsa’al ichil u yóoxp’éel ts’ook winalo’ob ti’ le ja’ab máaniko’, tumen chéen 17 náak u xookil, ka’alikil tu ja’abil 2020, láayli’ ti’ le jatsk’iino’obo’, xoka’ab 24. Beey túuno’, yóok’lal oksaj saajkil yanchaje’, xoka’ab 27 u p’éel béeychaj u beeta’al, keetel yéetel le 82 yanchaj tu yáax óoxp’éel óoxp’éel winalo’ob ti’ u ja’abil 2021.

Beyxan tu sáasilkunsaje’, wa ka kaxta’ak u nu’ukil u beeta’al meyaj ti’al u k’éexel ba’ale’, yaan beetik uts ti’ kajnáalo’ob, le beetik x jala’ache’ tu ts’áaj u níib óolalil ti’ u Fiscalíail le péetlu’umo’, beyxan ti’ máax jo’olbesik, Renato Sales Heredia, tumen u ts’áamaj u yóol ti’ u meyaj yéetel tumen ma’ je’elek mix jun súutuk ti’al u kaxta’al ka yanak juustisya.  

 

También te puede interesar: En Campeche, baja la incidencia de homicidios en último trimestre de 2021

 

Le beetike’, beey táan u yeemel u xookil loobilaj ku beeta’ale’, táan xan u chíikpajal u meyajil “Gobierno para Todos” ti’al u yutsil kaaj. Le beetike’ tu páayt’antaj Sales Heredia ti’al ma’ u ch’éenel u beetik tuláakal ba’ax k’a’abéet ti’al u ma’ u na’akal u xookil máax ku kíinsa’al mix xan u yoksa’al saajkil ti’ kaaj.  

Ba’ale’, kex beyo’, ma’ tsikbalta’ak mix ba’al yóok’lal ba’ax úuch tu yáax k’iinil enero ti’ le ja’ab 2022 yaniko’ona’, úuchik u yáax kíinsa’al juntúul ko’olel, tu méekt’ankaajil Candelaria, yéetel uláak’ jump’éel x wo’okin yanchaj ichil juntúul ko’olel láayli’ ti’ le kaajo’, yéetel u yíichame’ yukatekoile’, ba’atelnajo’ob tu yóok’lal jump’éel k’áax.  

Tu ja’abil 2019, Candelariae’ chíikpaj ichil le 100 u p’éek méek’tankaajo’ob ti’ u lu’umil México tu’ux asab ya’ab u kíinsa’al ko’olel, tumen yanchaj óoxtúul kíinsa’abij, le beetike’ tuch’ubta’ab kaaj tumen Instituto Nacional de la Mujer ti’al u chíikbesik loobilaj ku beeta’al yóok’ol ko’olel, yéetel jach ch’a’achibta’ab xan tumen múuch’kabilo’ob, je’el bix Red de Mujeres y Hombres por una Opinión con Perspectiva de Género. 

 Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan