de

del

Membe

Ts’íibta’an tumen: Mariana Gisela Dolores Godínez
Foto: Boonil Ximena González Morales

In wa’alike’, tuláakalo’one’ yaan k moots, ba’ale’ tene’, ma’ in wojel máakalmáak le in ti’alo’. 

Tin wóok’ole’, yaan u xóoxot’aj yéetel u k’a’ajesajil yaanal máak.

“A wiche’, yaan u boonil le kaabo’, jach je’ex u ti’al u yuume’”, kin wa’alal tumen in tíia. 

“A píixo’obe’, ku beetik u k’a’ajalten a suku’un. ¡Jach kin yaayantik in wilik!, ku múus iik’ in na’.

“X mukul e’esajil ku ta’akik a chi’e’, jach leti’e’ yaan ka’ach ti’ a chiicho’, tuuxo’ob ku ta’akikubáajo’ob ichil a p’u’uk, ku ya’alik in yuum.

Sáansamale’, kin líik’il je’el bix suukile’, kin luk’sik u chu’uyil u tso’otsel in pool, ka’alikil in néentikimbáaj te’e ja’o’, óoli’ je’el bix u xóoxot’ ba’al unaj u nup’a’al ti’al u chúukbesa’al túulisil. Kin líik’sikimbáaj ti’al in beetik ba’ax suuka’an, je’el bix sáansamale’.  

In bin p’o’ te’e tu’ux ku yáalkab ja’o’. 

In woxo’on ti’al in ts’áak in k’u’um 

In máan in k’os nikte’ 

—¡Membe! ¡Chan je’elkech wale’! Wey naje’ ma’ táan u páajtal u mo’olol mix uláak’ jump’éel ba’al, ba’axten ma’ táan a bin báaxal. 

—Ma’ táan máam, nika’ajen in ts’áa’ ba’al te’e joolnajo’, ti’al ma’ u seen okol k’oxol. 

—Kéen ts’o’okok túune’, yaan wáaj a bin báaxal 

—Míin yaan in chan cho’ok le ka’o’, ku ts’o’okole’ le k’óobeno’

—Kéen ts’o’okok túune’, yaan wáaj a bin báaxal 

—Kéen ts’o’okoke’, ts’o’ok wal u yáak’abta’ale’ máam, yaan k láaj bine’ex wenel wale’. 

—Ts’o’okij Membe, mejen x ch’úupalal je’execho’ unaj u jóok’olo’ob báaxal, ba’ax ku yúuchul teech in ki’ichpan paalil. 

—K éet kaaj’obe’ u patmajo’ob in k’aaba’ beey China, ba’ale’ ma’ yóok’lal bix u tso’otsel in pooli’; tene’ kin wu’uyike’ óoli’ beey pooch’ile’. 

Mejen x ch’úupalalo’obe’ “negra” u t’ankeno’ob, ba’ale’ tene’ kin núukik ti’obe’ —beey k beeta’al tumen le k’iino’, kin wa’alik xan ka u yilo’ob u k’abo’ob yéetel u yooko’ob—, ba’ale’ leti’ob ku ya’aliko’obe’ chéen ela’an booxo’on. 

Máam, tene’ ma’ booxeni’... ka wilik wáaj je’exen áak’abe’

—Membe, yaan k’iin wíinike’ ku sakach t’aan je’el bix t’uut’e’, ku máano’ob k’a’amkach awat tak kéen u topo’ob u xikin máak, ba’ale’ yaan k’iine’, leti’e’ le je’el ku beetiko’ob u yaatal -tu ya’alaj u na’, ka’alikil u machik tu’ux yaan u puksi’ik’al-. 

 

También te puede interesar: A los afrodescendientes no se les reconocía como parte de México: INPI QRoo

 

Je’el bixak ka úuchuk ba’ale’, teche’ juntúul chan x ch’úupalech, ts’o’okole’ x ch’úupale’ ma’ ts’a’abano’ob ti’al u ka’ans t’uut’o’ob. Tu jeel k’iino’ob kéen u ya’alo’ob wa ba’axe’, mix a chéen u’uyik mix ba’al, tu ya’alaj u na’. 

Ba’ale’, Membee’ ma’ tu beetaj ba’ax a’alab ti’, kúulpach ba’ax tu beetaj. Je’el ba’axak k’iin ka yanak wa máax ch’inch’int’anike’, leti’e’ ku tich’ik u xikin, ts’o’okole’ ku yilik beey táan u yantal uláak’ t’uut’o’ob ku káajal u k’aayo’ob.

U káajal u tukultik ba’al beyo’, ku jach beetik u che’ej, le beetike’ ku p’áatal óoli’ beey k’alk’alak u xíimbal yéetel ku yantal u jóok’ol u yáalkab. U tuukul Membee’ k’éexij, tumen kéen u pakt u yich te’e ja’o’, chúuka’an u paktikubáaj, mix jun xóot’ ku binetik ti’.

 

 

Ts’íibta’an tumen: Mariana Gisela Dolores Godínez
Tsikbale’ ch’a’aban ti’ u áanalte’il Antología De Historias Sobre Afromexicanos, jóok’sa’an tumen Instituto Nacional de los Pueblos Indígenas. México, 2022.

 Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan