de

del

Ts’unus, k’oja’anil beetik u k’éexel tuláakal u kuxtal wíinik

Cáncer, enfermedad que transforma la vida y obliga a valorar más el tiempo
Foto: Efe

U mola’ayil Organización Mundial de la Salud (OMS) ku tukultike’, ti’al u ja’abil 2040e’, tu noj lu’umil Méxicoe’ yaan u ya’abtal 65 por siientoil u xookil túumben máaxo’ob ku tsa’ayal le k’oja’anila’, ti’al u chukik tu ts’ooke’, maanal 323 mil u túul máak yéetel.

Ikil táan u máan Día Mundial de la Lucha contra el Cáncer, bejla’a’ 4 ti’ febreroe’,  Noemí Rivas, x síikoterapeuta yéetel máax béeychaj u píitjo’oltik le k’oja’anila’, ku ya’alike’ u kuxtal máax yóok’lal ts’unus, wa kaancer, ma’ láayli’ leti’ u kuxtal máak yéetel, tumen ti’al le yáaxo’ mina’an uláak’ ba’al, céen le k’oja’ano’, ba’ale’ ti’ u ka’ap’éelil ba’ale’ chéen jun jaats ti’ u kuxtal máak.

Tu winalil marzo kéen u ts’áaj k’ajóoltbil u áanalte’, El Cáncer a través de la Tinta u k’aaba’, ts’o’okole’ te’elo’ tu ts’íibtaje’ “kéen ts’a’ayak ti’ máak ts’unuse’ óoli’ je’el bix ka u beet máak u tatuajee’, tumen u kuxtale’ ku k’éexel”.  

 

También te puede interesar: Cáncer, enfermedad que transforma la vida y obliga a valorar más el tiempo

 

Ku ya’alik xane’, kex ku yantal máax ku píitjo’oltik ts’unuse’, u kuxtale’ ma’ tu suut je’el bix yanik ka’acho’, tumen “ku yantal au jet’sik máak ba’ax u k’áat, u kuxtal kex mantats’ yaj óol ba’ax ku yu’ubik, wa u kuxtal tu beel le beyka’aj ku pájatale’”.

Kex yéetel beyaka’aj talamilo’ob ku taasik tu paach le k’oja’anila’, yaan jump’éel ba’ax uts ku jóok’oli’: ku ka’ansik ti’ máake’ unaj u táan óolta’al kuxtal.  

Kéen tsa’ayak le k’oja’ana’, ku kanik máak u yéey ba’ax yóok’lal u k’áat ba’atel, tumen suuka’ane’ chéen yóok’lal mix ba’al ku péek u yóol máak, “ba’ale’ kéen a máans jump’éel ba’al beya’, ka wilike’ chéen ba’al ma’ k’a’anan ka ba’ateltiki’”.  

Síikoterapeuta Noemí Rivase’, ku tsikbaltik ba’ax u máansmaj leti’, úuchik u tsa’ayal linfaatikóo ts’unus k’uch tak tu ts’u’ u baakel, le beetike’ yanchaj u ts’a’abal kíimioteraapias kex óoxp’éel ja’ab yéetel uláak’ táanchúumuk.

Leti’e’ ku yilke’, ka’atéen úuchik u péek u yóol yóok’lal le k’oja’ana’, “kéen a’alak yaan tech yéetel kéen béeyak a tuukul”; yáaxike’, tu tukulta’aj ts’o’ok ti’ beyo’... “ba’ale’ tin wilaj kuxtale’ láayli’ táane’”. 

Leti’ beet ma’ u je’elel; u yilik kuxta’ale’ ma’ je’el xani’, “ beey in wóol chéen in ti’al je’el le kuxtala’”, ba’ale’ tu jeel tukultaj ba’ale’ ka tu ya’alaje’ ma’ xan tu je’elel tumen, le beetik káaj u na’atik ts’unuse’, chéen uláak’ bix u pakta’al kuxtal.  

Walkila’, tu noj lu’umil Méxcoe’, ts’unuse’ u kanmp’éel ba’ax beetik u kíimil máak, tumen náaka’an 8.3 u xookil máaxo’ob ku kíimil; ba’ale’ tu lu’umil Yucatáne’, ma’ jach ka’anal yanik máax ku kíimil tu yóok’lal, tumen ichil 10 mil kajnáalo’obe’ ku kíimil 6.2i’, ba’ale’ u jach ka’analil xook ichil tuláakal u noj lu’umil Méxicoe’, ti’ yaan ichil 9.7 yéetel 7.8.

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan