U taasail paalal ku píitjo’oltik ts’unus, wa kaanser, tu péetlu’umil Yucatáne’ ku náakal óoli’ tak 65 por siiento, u k’áat u ya’ale’, u 65 por siientoil paalal ku tsa’ayal ti’ le k’oja’ana’ ku yutstal, beey úuchik u ya’alal tumen Francisco Pantoja Guillén, u j onkoologoil paalal ti’ u kúuchil ts’akyaj Hospital Agustín O’Horán.
Wa ku téek ila’al ts’o’ok u tsa’ayal ts’unus ti’ juntúul paale’, asab ya’ab páajtalil yaan ti’al u yutstal; ts’o’okole’, ti’ yóok’ol kaabe’, tu ya’alaj, ku yutstal u 85 por siientoil k’oja’an paalal, u ya’abile’ ti’ íindistrialisaado lu’umo’ob. Beyxan, ichil jun ja’abe’ ku túumben k’oja’antal ichil 150 tak 200 u túul máak. Le ja’ab máaniko’, tu k’amajo’ob te’e najilts’akyajo’, 75 paalal tsa’ay ts’unu’us.
Le 8 ti’ febrero máanika’, j ts’akyaje’ tu beetaj k’a’aytajil tsikbal, tu’ux táakpaj xan u múuch’kabilo’ob Sueños de Ángel, Asociación Mexicana de Ayuda a Niños con Cáncer (Amanc Yucatán), Fundación Aitana, yéetel Comisión de Derechos Humanos de Yucatán, tu’ux j ts’a’ab k’ajóoltbil jejeláas ba’alob kun káajal u beeta’al tumen táan u náats’al U K’iinil u Ts’aatáanta’al U Ts’unusil Paalal, ku máan lalaj 15 ti’ febrero.
También te puede interesar: Tasa de curación del cáncer infantil en Yucatán es de 65 por ciento: oncólogo
Pantoja Guillén tu ya’alaje’, ts’unus suuk u tsa’ayale’ leti’e’ k’ajóolta’an beey leucemia, tumen ku chíikpajal ti’ u chúumukil paalal ku k’oja’antal, tu paache’ ti’ yaan tumoores ichil sistemáa nerbiioso, tu ts’o’omel pool, u ts’unu’usil bu’ul, wa ganglio, osteosarcoma, u ts’unu’utsil baak, ich, táaman, u ts’unusil yiis, ichil uláak’o’ob.
Ichil uláak’ ba’ax tu ya’alaje’, lalaj ja’abe’, tu lu’umil Méxicoe’, ku tsa’ayal ts’unus ti’ 6 mil paalal.
Ba’axten ku tsa’ayal ts’unus ti’ paalal
“Tak walkila’ ma’ ojéela’an ba’axteni’”, tu ya’alaj, ts’o’okole’ ma’ xan táan u páajtal u na’atal wa táan u tsa’ayal, je’el bix u yúuchul yéetel nojoch máak, tumen u ti’alo’obe’ yaan tak báakuna’ ku yáantaj ti’al ma’ u tsa’ayal. Ma’ beey ti’al paalali’.
Tu tsikbaltaje’, jaaj táan u ya’abtal paalal ku k’oja’antal tumen ts’o’ok xan u ya’abtal paalal xan, yéetel tumen ku asab utstalo’ob xan, ma’ táan u kíimilo’ob je’el bix ka’ache’. U meyajilo’ob toj óolale’ ts’o’ok u chan ma’alobchajalo’ob.
Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan