de

del

Yaan u beeta'al u múuch’tambal aj ts’íibo’ob ich máasewal t’aano’ob

Realizarán encuentro de escritores de lenguas maternas en Solidaridad
Foto: Juan Manuel Valdivia

Ikil táan u náats’al U K’iinil Yáaxil T’aano’obe’, suuka’an u k’a’ajsa’al lalaj 21 ti’ febreroe’, u mola’ayil Instituto Municipal de la Cultura y las Artes de Solidaridad (IMCAS), yaan u beetik Primer Encuentro de Escritores de Lenguas Maternas, tu k’iinilo’ob 21 yéetel 22 ti’ febrero, tu’ux yaan u ts’a’abal k’ajóoltbil áanalte’ob, u xo’okol ik’il t’aano’ob, kaambalo’ob, paax, tsikbalo’ob te’e kúuchilo’ yéetel uláak’ tse’eko’ob ixh Zoom. Yaan u páajtal u cha’anta’al tumen je’el máaxake’. 

Láas 10 ja’atskab k’iin kéen káajak u meyajil tu k’iinil 21 ti’ febrero, tu fooroil IMCAS; kéen ts’o’okoke’ yaan u káajal u tsikbalil “La importancia de las lenguas maternas”, yaan u tse’ektal tumen Ismael Briceño Muluc, máax yaan u beetik u kaambalil maayat’aan. 

 

También te puede interesar: Realizarán encuentro de escritores de lenguas maternas en Solidaridad

 

Ichil uláak’ tsikbalo’ob yaan u beeta’al te’e kúuchilo’, ti’ yaan: “Escritura jeroglífica y la lengua maya peninsular”, “Purépechas en este mundo”, “Juego de guerra maya Puluc Jaguar del inframundo de origen quiché”, “Gramática del náhuatl”, “Juego de miniaturas mayas”, yéetel yaan u yantal uláak’o’ob kun beetbil ti’ Zoom, leti’ le je’elo’oba’: “La construcción del imaginario para la vigorización de una lengua mexicana”, “La música en el proceso de la revitalización de la lengua náhuatl en Pajapan, Veracruz” yéetel “Literatura oral otomí de Querétaro”.

Ichil kaambal xooko’ob kun beetbile’ ti’ yaan: úuchben maaya ts’íib ti’ u peetenil Yucatán, yaan u beeta’al tumen William Humberto Mex Albornoz tu ka’ap’éel k’iinilo’obi’; u ye’esajil bix u beeta’al wooj yéetel boon “Mexicanos al grito de guerra” yaan u beeta’al tumen aj its’at José Mauricio Mejía Sánchez.

Yaan xan u ts’a’abal k’ajóoltbil u áanalte’ilo’ob Instituto Nacional de Lenguas Indígenas (INALI), je’el bix le ku k’aaba’tik “Herbolaria maya”, beeta’an tumen Román Pat Caamal.

Te’e múuch’tambala’ yaan u táakpajal aj ka’ansajo’ob yéetle aj xak’al xooko’ob ti’ u jejeláasil másewal t’aano’ob ti’ jayp’éel u péetlu’umilo’ob México, máaxo’ob meyajnaja’ano’ob ti’al u táakmuk’ta’al, u péektsilta’al, u kaláanta’al yéetel u chíimpolta’al le t’aano’oba’.

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan