de

del

Máakech

Mix ayik'al nu'ukulil mix chéen ti'al jatsuts'kiinaji'
Foto: Belén Jiménez

Ichil jump'éel peseerae' ti' ts'a'abano'obi'. Lalaj juntúule' jatsuts'kíinta'an yéetel ki'ickelem tuunicho'ob, ts'o'okole' ku tojoltik 290 pesos. Máax koniko'obe' ku ya'alik ko'oj u tojol tumen óol mina'an walkila'. "Tu k'iinil ja'ajalile' ku yéemel u tojol tumen ku ya'abtalob", ku ya'alik. 

Ba'ale', makeche' juntúul chan ba'alche' unaj u chiimpolta'al u kuxtal je'el bix uláak' ba'alche'obe', tu tsikbaltik jbioologóo Gerardo Díaz Duarte. Beyxan, tu ya’alaje’, kex mina’an xaak’alo’ob beeta’an yóok’lale’, le jaytúul yaano’obe’ ts’o’ok u cháam éemel, u ya’abile’ tumen k’áax tu’ux ku yantalo’obe’ k’askúunta’an tumen wíinik, ts’o’okole’ jach chéen beey u seen máano’ob chukbil.

 

También te puede interesar: El makech no es una pieza de joyería ni accesorio, es un animal que merece tener una vida prolongada

 

Tu petenil Yucatáne’ jach k’ajóolta’an tumen yaan tak u tsikbalil Kusam, juntúul ki’ichpan xch’úupal k’uba’an ti’ Ek Chapat, ba’ale’ leti’e’ Chakpool u yaabilmaj, ba’ale’ ka ojéelta’ab tumen ajaw ku ta’akikubáajo’ob ti’al u yilkubáajo’obe’, k’uuxinaje’ ka tu túuxtaj kíinsbil.  Xkusam túune’ ka jo’op’ u yok’tik yéetel u k’atóoltik ti’ u yuume’ ma’ u kíinsik, le beetike’, tu sutaj makechil. Le xch’úupal túuno’, tu t’alkúunsaj tu tseem ti’al u p’áatal naats’ ti’ u puksi’ik’al.  

Zopherus chilensis u sientifikoil k’aaba’, yéetel u mootse’ ti’ yaan ichil Zopheridae ch’i’ibal. Suuk u yila’al tu bak’pachil u kaajil Huhí, Yucatán. Suuka’an u péek dée áak’ab yéetel u jejeláasil kuuxum ku jaantik. Ojéela’an le mejen ba’alche’oba’, ichil u winalilo’ob abril tak agosto ku péeko’ob ti’al u yantal u mejenil.


Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan