de

del

Xtakay

Juntúul ch’íich’ suuk u yila’al Cozumel
Foto: Itzel Arista

Xtakay (Coereba flaveola caboti) juntúul ch’íich’ jach k’a’anan ti’al u yutsil yantal kuxtal ich k’áax, tumen leti’ob ts’áak u p’iis mejen ik’elo’ob ku yantal Caribe Mexicano. Tu lu’umil Quintana Rooe’ ku yila’al tu petenil Cozumel, ts’o’okole’ óol chichan u bak’pachil k’áax tu’ux ku yila’al.

Itzel Arista Cárdenas, máax p’ata’an tu táan u jaatsmeyajil conservación ichil Comisión Nacional de Áreas Naturales Protegidas (Conanp) tu kaajil Cozumele’, tu tsikbaltaj le ch’íich’a’ ku yila’al ti’ óol tuláakal u amerikanoil lu’umil, u ya’abile’ tu baantail le noojolo’. 

 

También te puede interesar: Reinita mielera, ave cuasiendémica de Cozumel

 

Tu tsikbaltaje’, suuk u yantal tu’ux jéechkab. Ku jaantik u kaabil nikte’ob, le beetik suuk u yantal tu’ux ku nuuktal che’ yaan u nikte’il. Je’el bix u yila’al tu ka’analil u k’ab che’ beyxan u yéemel tak lu’um. Chichan le chan ch’íich’a’, ku p’isik tak 15 cms, yéetel u aalile’ ma’ táan u máan ti’ 20 graamos. Le ku yantal Cozumele’ óoli’ jump’íit maanal u nojochil ti’ le yaan ti’ le uláak’ k’áaxo’ob ti’ le kóontinentea’. 

Ku jaantiko’ob mejen ik’elo’ob, yéetel ku jaantiko’ob tak le ku yantal ti’ xíiw; ba’ale’ leti’ob xane’ ku jaantalo’ob tumen uláak’ ba’alche’ob, je’el bix soots’ yéetel kaan. U k’u’obe’ wóolis u beetiko’ob, yéetel tu tséelike’ ti’ ku ts’áako’ob u joolnajil; u ka’analil tu’ux ku ts’áako’obe’ ichil 1.5 tak 4 meetros, ba’ale’ yaan k’iine’ je’el u ts’áako’ob tak yóok’ol 15 meetros. 

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan