de

del

Foto: Cecilia Abreu

Fátima Castillo yéetel José de la Cruz tu múul káajsajo’ob u meyajil U lu'umil Kuxtal tu méek’tankaajil Maní. Leti’obe’ tu kanajo’ob u meyajil kool, yéetel ts’o’ok u yilko’ob ti’ le ts’ook ja’abo’oba’ táan u bin u sa’ata’al ba’ax suuk u beeta’al ich kaaj, le beetike’ tu ts’áajo’ob u yóolo’ob ti’al u mu’uk’ankúunsiko’ob u meyajil soolar.

"Kéen úuchuk paak’ale’ ku yantal ba’al u jaant wíinik, ts’o’okole’: túumben, ma’alobtak yéetel je’el ba’axak k’iine’ yaan”.

Walkila’, ku ya’aliko’ob, kex ti’ ya’abach najo’obe’ yaan u soolaril ti’al u yúuchul paak’al, ba’ale’ baatsilo’obe’ ma’ táan u múuch’ulo’ob ti’al u múul meyajtiko’ob ba’al ti’al u jaanto’ob.

"Ich soolar suuk u yantal máak, tu bak’pachile’ ts’a’abal ba’alo’ob beetik u líik’il tu beel”, je’el bix u bin u sa’atal le ba’alob je’elo’, ku ya’aliko’ob, beey u bin xan u p’áatal mina’an, tu tsikbaltajo’ob.  

Ka’ach úuche’, ich soolare’ ku yantal ichil 100 tak 150 u jejeláasil ba’al ku jaanta’al, le beetike’ uts u kuxtal máak, tumen leti’ beetik ba’ax ku jaantik.

Walkil túuna’, leti’obe’ ma’ u yojelo’ob jaytúul yéetel jayp’éel ba’al ts’o’ok u ts’áako’ob ich u soolaro’obi’. Yaan 45 che’ ku yichankil, kex 30 u jejeláasil ku jaanta’al, beyxan uláak’ ku ts’aakankil; beyxan yaan ba’alche’ob je’el bix kaax, t’eel, k’éek’en yéetel wakp’éel u jejeláasil u yik’el kaab.

 

También te puede interesar: Solar Maya, sistema agrícola que promueve y preserva tradiciones

 

Leti’obe’ ku je’ikob joolnaj ti’al u cha’anta’al tumen u k’áato’ob ka ila’ak bix je’el u béeytal u beeta’al soolar. Kéen xíimbalta’ake’ ku tsoliko’ob ba’ax ku yila’al, ts’o’okole’ ku ts’áako’ob ojéeltbil ba’ax k’a’abéet ti’al u yúuchul paak’áal. Ba’ale’ beyxan, wa ka k’a’abéetchajake’ leti’obe’ je’el u ka’ansiko’ob máak ti’al u béeytal u beetik tu yotoch.

Uláak’ ba’ale’, leti’obe’ ma’ táan u k’a’abéetkunsiko’ob fungicida mix plaguicida, chéen ku beetiko’ob ba’ax k’aaba’inta’an beey "biofábrica", tu’ux yaan wakp’éel u chíikul je’elil, ti’al u ye’esa’al bix u mu’uk’anchajal u kuxtalil k’áax, ti’al u mu’uk’a’an yantal che’ yéetel xíiw.

Ti’al u yantal áabono xane’, ku meyaj ti’ob u ta’ ba’alche’; u ya’abile’ u ta’ k’éek’en, ku ch’a’abal ti’al u beeta’al gaas ichil jump’éel biodigestor, yéetele’ ku páajtal u beeta’al u yantal u muuk’il sáasil, ichil kamp’éel tak jo’op’éel ooras ichil jump’éel k’iin. 

Ti’al u xíimba’al le soolara’, ku páajtal u t’aan máak te’ela’: 997 128 7200, ti’al u je’ets’el ba’ax k’iin ku béeytal, beyxan ti’al u yila’al wa ti’ kun janal máaki’, yéetel ti’al u xíimbalta’al Museo Vivo, tu’ux ku yila’al u yik’el kaab, xíiw yéetel uláak’ ba’alob.

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan