de

del

Foto: Rodrigo Díaz Guzmán

Yucatáne’ ti’ yaan ichil u yáax péetlu’umilo’ob tu’ux asab ya’ab u loobilta’al máaxo’ob kaláantik yóok’ol kaab, chéen tu paach Oaxaca, beey úuchik u chíikpajal tu tsoolts’íibil Informe sobre la situación de las personas y comunidades defensoras de los derechos humanos ambientales 2021, beeta’ab tumen Centro Mexicano de Derecho Ambiental, A.C. (CEMDA).

Ichil ba’ax chíikpaj te’e ju’uno’, tu ja’abil 2021e’, 24 u téen úuchik u loobilta’al máaxo’ob kaláantik u kuxtalil lu’um tu péetlu’umil Oaxaca, ka’alikil Yucatán yéetel Sonorae’ p’áato’ob tu ka’a kúuchil, úuchik u yantal 10 u téen  takpool yóok’lal.

Tu péetlu’umil Quintana Rooe’ ojéelta’ab jo’otéen yanchaj loobilajil yéetel Kaanpache’, ka’atéen.

CEMDAe’ ku ya’alik, ichil u jaatsil k’iino’ob tu yáax k’iinil enero tak 31 ti’ diciembre ti’ u ja’abil 2021e’, yanchaj kex 108 takpool úuchik u loobilta’al máaxo’ob kaláantik u páajtalilo’ob kuxtal yaan ichil tuláakal u lu’umil México; ti’ le je’elo’obo’, ti’ 25e’ kíinsa’ab u máakil. 

Ba’ale’, sáasilkunsa’abe’ kéen beeta’ak loobilaje’, je’el u beeta’al ya’abach u jejeláasil bix u to’opol máak, u xookil le beyaka’aj beetchaj le je’elo’, náak 238. Le je’el túuno’, ku ye’esik ya’abchaj u to’opol máak yóok’ol u 66.15 por siientoil, yéetel loobilaje’ ya’abachaj 164.44 por siiento wa ku ke’etel yéetel le yanchaj tu ja’abil 2020.

 

Nota relacionada: Yucatán, segundo lugar del país por agresiones a ambientalistas

 

Ti’ xaak’al beeta’abe’, ila’ab u yoksa’al saajkil ti’ máake’ leti’ u asab ya’abil úuchik u yantal, tumen ojéelta’ab beeta’ab 65 u téenal (27.31 por siiento ti’ tuláakal le xookilo’), tu paache’ ti’ yaan u ja’ajats’t’a’anal máak, úuchik u yantal 36 u téenal (15.13 por siiento), u áamenasarta’al máake’, beeta’ab 31 u téenal (3.03 por siiento), u to’opol máake’ 24 u téenal (10.08 por siiento) yéetel u kíinsa’al u wíinikile’ 22 u téen úuchik u beeta’al (9.24 por siiento), ichil uláak’ ba’alo’ob. 

Beey túuno’, yóok’lal u kíinsa’al u máakile’, ts’o’ok óoxp’éel ja’ab káajak u ya’abchajal. Ichil u ja’abil 2021, CEMDA tu yojéeltaje’ yanchaj 25 u túul máako’ob kaláantik yóok’ol kaab kíinsa’ab; leti’e’ máaxo’ob kaláantik lu’um yéetel k’áax. Le je’ela’ ku ye’esike’, yanchaj uláak’ uktúul máak kíinsa’ab wa ku ke’etel yéetel le jaytúul yanchaj tu ja’abil 2020, tumen te’e ja’abo’ chéen 18 u túul yanchaji. 

Uláak’ ba’al chíikpaj te’e xaak’alo’, 42 u p’éel le loobilaj beeta’abo’, ma’ béeychaj u yila’al máax beetej. Ti’ 16 u p’éelale’ ila’abe’ yanchaj ba’al u yil u jala’achil u lu’umil México, yéetel ti’ 11 u p’éelale’, jala’ach wa mola’ay beetej. Uláak’ 10 u p’éele’ beeta’ab tumen u jala’achil péetlu’umo’ob, bolonp’éele’ beeta’ab tumen déelinkuensya organisaadáa, wakp’éele’ tumen mola’ayo’ob yéetel jo’op’éele’ tumen u jala’achilo’ob noj kaajo’ob.

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan