de

del

U tóoch’ta’al xíiximbalil kéen káajak u meyaj Tren Mayae’ je’el u beetik u yantal loobilajil: x-xak’al xook

El desarrollo turístico del Tren Maya podría incrementar la violencia: investigadora
Foto: Juan Manuel Valdivia

Kéen líik’ik xíiximbalil tu kaajilo’ob tu’ux kun máan Teen Mayae’ je’el u beetik u ya’abtal loobilaj yéetel kaaje’ je’el u ja’ajatspajale’, beey úuchik u ya’alik Ana Esther Ceceña, máax táaka’an ichil Instituto de Investigaciones Económicas ti’ u noj najil xook Universidad Nacional Autónoma de México (UNAM). 

Beey túuno’, Rodrigo Medellín, máax táaka’an tu jaats meyajil Ecología te’e UNAMo’, tu ya’alaj u meyajil Tren Mayae’ táan u beeta’al ba’ale’ yéetel “u xóoxot’ajil ba’al”, ts’o’okole’ ma’ no’ojan ti’al yóok’ol kaabi’, mix táan xan u tsáayal yéetel náajal yaan te’e petenila’. 

Le 31 ti’ marzo máanika’, ajxak’al xooko’obe’ táakpajo’ob tu tsikbalil Tren Maya: análisis de los impactos desde la academia, beeta’ab tumen Seminario Universitario de Sociedad, Medio Ambiente e Instituciones ti’ u noj najil xook UMAM. 

Ichil ba’ax a’alab tumen Esther Ceceña, tuláakal u baantail Quintana Roo ts’o’ok u ch’a’abal beey u bejil tu’ux ku máan náarkotraafikóo, ts’o’okole’ ila’an xan yaan u mejen múuch’ilo’ob máak ku loobilajo’obi’. 

 

También te puede interesar: El desarrollo turístico del Tren Maya podría incrementar la violencia: investigadora

 

Beyxan, máax jo’olbesik Observatorio Latinoamericano de Geopolítica te’e UNAMo’, tu tsolaj ichil u ts’íibil Ejercicios militares en el Caribe mexicanoe’, bejo’ob tu’ux ku máansa’al droogase’ tu bin u k’a’ananchajal te’ baantao’, je’el bix u bejilo’ob k’áak’náab, tumen kéen máansa’ak te’elo’, ma’ táan u jach ila’al. 

Le beetik túune’, u nup’a’al bejo’ob yéetel u beel Tren Mayae’ ku beetik u tukulta’al je’el u páakpajal ka’ap’éel noj bejo’ob ti’al u k’uchul tak tu’ux ku jóok’sa’al wa ku yoksa’al ba’alo’ob ku ko’onol, kex kúulpach yanik ti’ kaajo’ob yéetel múuch’kabilo’ob. 

Múuch’ilo’ob beetik loobilaje’, tu ya’alaj, ku péektsiltiko’ob u ko’onol máak, u yantal palitsil, yéetel tuláakal ba’ax yaan u yil yéetel u seen kóojol wa u múuch’ul máak ti’ jump’éel wa tu’ux, yéetel beey u k’éexel je’el bix u péek xan uláak’ nojoch ba’alob te’e kaajo’... séeba’an u téejel ba’al ich kaaj kéen okok múuch’ilo’ob loobilaj”, tu tsikbaltaj x-xak’al xook. 

Uláak’ ba’ale’, tu paach le noj meyaja’, ku taal xan uláak’ meyajo’ob te’e noj kaajo’, ba’ale’ le je’el xano’, je’el u taasik uláak’ talamo’ob; je’el bix le ku yúuchul Cancún, tumen u seen nojochtal kaaj ikil u k’uchul ya’abach máak te’elo’, tu beetaj u náakal tak jump’éel miyoon 300 mil u túul kajnáalo’ob tu ja’abil 2019, ba’ale’ ka’ache’, tu ja’abil 1990 chéen 167 mil u túul yaan ka’achij. 

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan