de

del

Foto: Reuters

Ti’al u beeta’al u yantal kúuchilo’ob no’ojantak ti’al xoknáalo’obe’, tu’ux mina’an loobilaj, péech’ óol yéetel ch’a’apachtajil yóok’ol mejen paalal yéetel táankelemo’obe’, jach k’a’anan u táakpajal ajka’ansajo’ob.

U mola’ayil Dirección de Desarrollo Educativo, ikil táan u beetik u nu’ukbesil Programa Estatal de Convivencia Escolar, ichil múul meyaj yéetel u múuch’kabil Kóokay Ciencia Social Alternativa A. C., beeta’ab u kaambal xookil “Rutas de prevención y atención a la violencia contra niñas con discapacidad. Manual de operación dirigido al funcionariado de educación, salud y justicia del estado de Yucatán”.

U nooyil le noj meyaja’, leti’ u péektsikta’al u yantal kaaj ich jets’ óolal yéetel u chíimpolta’al u páajtalil wíinik. Kaambal xooke’ jts’a’ab tumen u meyajnáallilo’ob Educación Básica ti’ u mola’ayil Secretaría de Educación del Gobierno del Estado de Yucatán (Segey).

Máax jo’olbesik u múuch’kabil Kóokay Ciencia Social Alternativa A. C., María Teresa Miyar Bolio, tu tsolaje’ kaambal xooke’ yaan u meyaj ti’al u béeytal u meyaj ti’ ajka’ansajo’ob ti’ ba’ax ku beetiko’ob, tumen ku yantal u nu’ukil yéetel ku kanik u beeto’ob ba’al ti’al u kaláantiko’ob ma’ u yúuchul, wa u k’ajóolto’ob kéen ila’ak wa yaan máax kuxa’an yéetel díiskapasidad táan u loobilta’al.

 

También te puede interesar: Docentes, eje clave en la detección y atención de la violencia a estudiantes con discapacidad

 

Tu ya’alaj nu’ukbesaje’ ku páajtal u k’a’a’abéetkunsa’al yéetel je’el maáxak xoknáalile’, tumen ka’ambesajo’ob je’el bix le je’ela’, ku meyaj xan ti’al u máaxo’ob ku meyajo’ob ti’ kúuchilo’ob toj óolal yéetel justisya, ti’al u yutsil mejen paalal yéetel táankelemo’ob.

Ku páajtal u xak’alta’al yéetel u yéensa’al xook ts’a’aban u ti’al le je’ela’, tu kúuchil Internet Gobierno del Estado: www.yucatan.gob.mx/rutasprevencion/ ts’o’okole’, ichil ba’ax tu tsikbaltaj Miyar Bolioe’, tak walkila’ ts’o’ok u yila’al le ts’íibo’ kex tumen maanal 600 mil máako’ob.

Múuch’kabile’ ts’o’ok u beetik jejeláasil nu’ukbesajo’ob ti’al u kéet táakbesa’al tuláakal máak ich kaaj. Beyxan uláak’ ti’ le meyaj u beetmaj ti’al le kaambal xooko’obo’, ku beeta’al yéetel u yáantajil Fondo Fiduciario de las Naciones Unidas ti’al u ch’éensa’al loobilajil, tu’ux ku táakpajal ajxaak’al máako’ob, beyxan paalal kuxa’an yéetel díiskapasidad yéetel u láak’o’ob.

Ichil xaak’al beeta’an tumen Alto Comisionado de Naciones Unidas para los Derechos Humanos, máaxo’ob kuxa’ano’ob yéetel díiskapasidade’ asab sajbe’entsil u beeta’al loobilaj ti’ob.

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan