de

del

Ooch

Juntúul ba’alche’ úuch u kan u kanáant u kuxtal
Foto: Ben Meredyk

Ooche’ juntúul chan ba’alche’ “k’aas” u yila’al le beetik ma’ táan u chíimpolta’al je’el bix unaje’, ts’o’okole’ ma’ táan u loobiltik mix máak; leti’e’ tu kanaj kuxtal kex yanchaj ya’abach k’eexilo’ob ichil u máan k’iin te’e yóok’ol kaaba’, beey tu tsikbaltaj Roberto Rojo, máax jo’olbesik u pláanetaryoil Sayab tu méek’tankaajil Playa del Carmen.

Tu noj lu’umil Méxicoe’ waxakp’éel u jejeláasik yaan, jo’op’éel ti’ le je’elo’obo’ ti’ ka’ajano’ob tu Petenil Yucatán. Leti’ le je’elo’oba’: tlacuache Norteño (Didelphis virginiana), Sureño (Didelphis marsupialis), Cuatrojos Gris (Philander opossum), Ratón Gris (Tlacuatzin canescens) y Ratón Mexicano (Marmosa mexicana).

 

También te puede interesar: Tlacuaches, sobrevivientes de la prehistoria

 

Sureñoe’ leti’e’ asab yaan te’e petenila’, tu tsikbaltaj, ts’o’okole’ k’a’anan ma’ u xa’ak’besa’al yéetel uláak’o’ob. “Le ba’alche’a’, u láak’ uláak’o’ob je’el bix kaanguros yéetel koaalas. Yanchaj tu k’iinilo’ob díinosaurios, ka’alikil yaan ba’ax k’ajóolta’ab beey Pangea.

Ooche’ suuk u jaantik óoli’ je’el ba’axak ku táakal tu beel. Kéen yanak u mejnile’ je’el u yantal ichil jo’otúul tak bolontúul. Ku ch’íijil ichil ka’ap’éel tak kamp’éel ja’abo’ob yéetel ichil 45 tak 60 cms ku nojochtal. Ichil ba’axo’ob kíinsike’, ti’ yaan uláak’ ba’alche’ob je’el bix báalamo’ob yéetel kaano’ob tumen leti’ ku jaantiko’ob; wíinike’ ku kíinsik tumen ku yilik chéen beey nukuch ch’o’ob.

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan