de

del

Foto: Cecilia Abreu

Angélica Enciso, Laura Gómez, Cecilia Abreu

Tu k’iinil jo’oljeak yanchaj ya’abach ko’olelo’ob tu much’ajubáajo’ob ti’ jejeláas kúuchilo’ob, ti’al u líik’sik u t’aano’ob tumen te’e ts’o’ok k’iino’oba’ táan u jach táaj ya’abtal jaytúul ko’olel ku sa’atal yéetel ku kíinsa’al.

Yanchaj múuch’o’ob Ciudad de México kóojo’ob tak Zócalo te’e kaajo’; ka’aj máano’ob tu tojil Capilla Sixtina, tu k’a’am a’alo’ob u k’aaba’ máaxo’ob mina’an bejla’e’ yéetel tu jach k’áatajo’ob ka yanak u xak’alta’al tu beel ba’ax úuch ti’ob, ti’al u sáasiltal tuláakal ba’al yóok’lalo’obi’.

Ka’alikil u yawatiko’ob “to’one’ ma’ táan kloobiltik mix máak” yéetel “xch’úupalale’ ma’ unaj u ma’amachalo’obi’, mix xan u loobilta’alo’ob, mix xan u kíinsa’alo’obi’”, tu k’áatajo’ob xan ka yanak “justiisya” ti’al ko’olel kíinsa’an tak walkila’. 

Beyxan, yanchaj uláak’ múuch’ k’uch aktáan u tu’uk’il Fiscalía General láayli’ Ciudad de México ti’al u k’áatik “¡Ma’ kkíinsa’al”; leti’obe’ ti’ luk’o’ob Monumento de la Revolución.

 

También te puede interesar: Con velada sorora por las que ya no están, Mérida se une a manifestaciones

 

U petenil Yucatán tu tóoch’taj xan t’aan yóok’lal ko’olelo’ob mina’an bejla’e’ 

Ka tu chukaj láas 11 ja’atskab k’iine’, ya’abach ko’olelo’obe’ tu much’ajubáajo’ob Plaza Grande ti’ u noj kaajil Jo’, ti’al u yets’kúunsiko’ob nikte’ob, kibo’ob, ts’íibo’ob yéetel u láak’inajil ko’olel, ti’al u líik’sik u t’aano’ob yóok’lal máaxo’ob mina’an bejla’e tumen loobilta’abo’ob wa kíinsa’abo’ob.

“To’one’ k-ojel chéen je’el ba’axak k’iine’ je’el xan u yúuchul to’one’ [...] chéen tu péetlu’umil Yucatán, ichil u ja’abil 1968 tak 2022 ts’o’ok u sa’atal 4 mil 240 u túul ko’olel”, beey tu ya’alaj Rosa Cruz Pech, máax jo’olbesik UADY Sin Acoso.

Beyxan, tu péetlu’umil Quintana Roo ka tu chukaj láas 5 tu taal u chíinil k’iine’, yanchaj múuch’kabilo’ob péeknajo’ob tu kaajil Cancún yéetel Chetumal, ti’al u k’áatiko’ob ka ch’éenek u kíinsa’al ko’olel, beyxan ka utskíinsa’ak meyaj ma’ patal u beeta’al kéen jo’op’ok u kaxta’al justiisya, je’el bix táant u ka’a úuchul ti’ xch’úupal Debanhi Escobar, tu peetlu’umil Nuevo León. 

Beyxan, aktáan Fiscalía General de Quintana Roo, tu k’a’am t’anajo’ob u k’aaba’ xch’úupalalo’ob yéetel ko’olelo’ob saatalo’ob te’e péetlu’umo’. “To’one’ k-k’áat ka su’utuko’ob ba’ale’ kuxa’ano’ob”, tu ya’alajo’ob.

 Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan