de

del

Foto: Ana Ramírez

Tu ya’alaj utsil ti’ u petenil Isla Mujeres tumen jach ma’alob tu’ux t’alkúunsa’ab ichil u Petemil Yucatán. Náach ku p’áatal ti’ jejeláas ba’alob ku yúuchul, je’el bix saargaasóo; ba’ale’ beyxan u kajnáalo’obe’ utsil wíiniko’ob yéetel ajchuk kayo’obe’ káaj u yantalo’ob maanal 170 ja’abo’ob paachil.
Jach yanchaj beey u kaajil ti’al u yantal máak lik’ul u ja’abil 1850, ba’ale’ ti’al u ja’abil 1957 káaj u k’a’amal aj xíinximbalo’obi’, tumen leti’ ka’aj k’uch u noj bejil ku yáalkab Yucatán tak Puerto Juárez, le beetik yanchaj u beeta’al u yáax najilo’ob u wu’ulabkúunsa’al máak, ma’ili’ beeta’ak mix jump’éel tu noj kaajil Cancúni’. 

“Ti’al u ja’abil 1964e’ ts’o’okili’ u yantal u yáax nojoch otelil, maas jach táaj aantes ti’ Cancúne’, ts’o’okili’ u káajal u k’a’amal aj xíinximbalo’ob ti’ uláak’ kaajo’ob je’el bix Cozumel yéetel Isla Mujeres. Tu ja’abil 1964e’, jala’ach López Mateos tu chúuns u meyaj yáax noj otel yanchaj Caribe, bejla’e’ k’ajóolta’an beey MIA, yéetel k’a’anan tumen u chíikul bix úuchik u láaj káajal ba’al te’elo’”, tu tsikbaltaj Fidel Villanueva Madrid, jts’íib péektsil ti’ le petenilo’. 

 

También te puede interesar: Isla Mujeres, destino con una historia de más de 170 años

 

Tu ja’abil 1970e’ káaj u líik’sa’al Cancún, ba’ale’ le bix beetchajo’, tu jelbesaj ya’abach ba’al xan óoli’ tuláakal tu’ux, Mahahual tak Holbox, ts’o’okole’ kex beyo’, u petenil Isla Mujerese’ utschaja’anili’ tu yich máak, tumen ti’ yaan jump’éel ti’ u wakp’éel ki’ichkelem k’áak’náabilo’ob yóok’ol kaab. Ichil ba’ax ku páajtal u beetik máak kéen xi’ik xíimbale’ ti’ yaan báab yéetel tíiburoon bayeenáa. 
Tu petenil Isla Mujerese’ yaan u chíikul maaya miatsil, u yúuchbenil kaaj yéetel k’ajla’ay, le beetik tu ja’abil 2015e’, chíimpolta’ab beey Pueblo Mágico. Kaaje’ k’éexij. Ka’ache’ u “jats’uts kaajil ajchuk kayo’ob”, ba’ale’ ka’aj k’ujsa’ab noj beje’, káaj u k’ajóolta’al beey jump’éel ki’ichkelem kaaj ku béeytal u xíimbalta’al.

Ti’al u ja’abil 1956e’ yaan ka’ach 650 u túul kajnáalo’ob, ba’ale’ ka tu chukaj 1960e’ ts’o’okili’ u yantal 2 mil 225 u túulal, ti’ túun ku chíikpajal bix u k’exik ba’al u k’ujsa’al noj bejo’ob te’e kaajo’obo’, tumen kex tu beetaj u yantal ya’ab meyaj ti’ máake’, leti’ ka’a káaj xan u loobilta’al yóok’ol kaab. 

Beey túuno’, tu ts’ooke’ tu ya’alaje’, tumen yóok’lal beyka’aj u nojochil petene’, tu páayt’antaj kajnáalo’ob, ba’ale’ beyxan máaxo’ob ku kóojol xíinximbale’, ka kaláanta’ak, tumen jats’uts ti’al u k’ajóolta’al, ba’ale’ najmal u ts’aatáanta’al tu jach ma’alobil.

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan