de

del

Foto: Reuters

Amelia Ojeda Sosa, u juuridikáa jo’olbesajil meyaj Unidad De Atención Sicológica, Sexológica y Educativa para el Crecimiento Personal (UNASSE), tu ya’alaje’ ma’ unaj u cha’abal u suut paachil ba’ax ts’o’ok u káajsa’al u péeksa’al yóok’lal u yéensa’al paal tu péetlu’umil Yucatán, ts’o’okole’, unaj xan u je’ebel uláak’ bejo’ob ti’al u chíimpolta’al le páajtalila’ unaj u yantal ti’ ko’olel.   

Tu winalil septiembre ti’ u ja’abil 2021, Suprema Corte de Justicia de la Nación (SCJN) jumpuul úuchik u jets’ik u lajunp’éel yéeyajilo’ob jets’ik ma’ táaka’an ichil ba’ax ku táakumuk’tik almejen a’almaj t’aan wa ku ts’a’abal u si’ipil ko’olel éensik paal, ts’o’okole’ yáax juntéen úuchik u jets’ik u t’aan ti’al u ya’alike’ ku chíimpoltik u páajtalil ko’olel ti’al u jets’ik ba’ax u k’áat.  

 

También te puede interesar: Necesario evitar retrocesos en materia de aborto en Yucatán: UNASSE

 

Beey túuno’, Cortee’ tu jets’aje’ ma’ táan u chíimpolta’al u jaats’il 196 ichil Código Penal de Coahuila, tu’ux ku je’ets’el ka’achij, unaj u ts’a’abal u si’ipil ko’olel bíin u yóot u yéens u paalil, tumen le je’el bino’, ku p’atik paachil u páajtalil ko’olel u jets’ik ba’ax u k’áat.  

Yóok’lal ba’ax táan u yúuchul ti’ uláak’ noj lu’umo’ob je’el bix Estados Unidose’, a áabogadae’ tu ya’alaje’ jach k’a’abéet u yila’al ma’ u yúuchul ba’al beyo’ tu péetlu’umil Yucatán, tumen ba’ax ts’o’ok u yáax je’ets’el tumen SCJNe’ ku yáantaj ti’al u chíimpolta’al ba’ax k’a’ana ti’al ko’olel, tumen ma’ tu jatsa’al u yéensa’al paal beey si’ipil ba’al, ts’o’okole’ ko’olele’ je’elili’ u béeytal u k’a’abéetkunsike’.

Beyxan tu ya’alaje’, yóok’lal u nu’ukbesajil Aborto Legal y Seguro, ku taal u beeta’al tumen Centro Nacional de Equidad de Género y Salud Reproductiva, ko’olele’ ku páajtal u k’a’abéetkunsik wa najmal ti’. 

Yóok’lal ba’ax yaan u yil yéetel a’almajt’aane’, tu k’a’ajsaj ti’alo diciembre ti’ le ja’ab máaniko’, ts’a’ab k’ajóoltbil jump’éel tuukul meyaj tu táan Congreso ti’al u tse’elel si’ipil jeets’el yóok’ol u yéensa’al paal tu lu’umil Yucatán, ba’ale’ tak walkila’ ma’ péeksa’aki’. 

Kex beyo’, UNASSEe’ ku meyaj ti’al u péeksik almejen a’almajt’aano’ob ti’al u káajal u chíikpajal u t’aan jueeso’ob tu lu’umil México yóok’ol ba’ax jets’a’an te’e péetlu’umila’. Le 24 ti’ febrero máanika’, juntúul xjueesa féederale’ tu jets’aj jump’éel áamparo tu táan a’almajt’aan jets’ik si’ipil u yéensa’al paal ichil Código Penal de Yucatán yéetel tu táan u jaatsil tu’ux ku kaláantaal Kuxtal, jets’a’an ichil u Constituciónil le noj lu’uma’.

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan