de

del

Foto: Juan Manuel Valdivia

U beeta’al Aeropuerto Internacional de Tulum yaan u beetik xan u meyajta’al u nu’ukil kaaj, yéetel u yantal u jeel máaxo’ob meyajtik kúuchilo’ob te’elo’, tumen u ya’abil najo’ob ku kaxta’al te’e baantao’ leti’e’ déepartameento beey studioe’, beey tu ya’alaj Salatiel Aguilar Rivera, máax jo’olbesik u múuch’kabil Asociación Mexicana de Profesionales Inmobiliarios (AMPI) Tulum. Ts’o’okole’, ku yila’ale’ tu bin u ya’abtal máaxo’ob kaláantik le kúuchilo’oba’, le beetike’, ma’ jach táaj ba’al ku yu’ubal ku yúuchuli’.
“K tukultike’, u beeta’al u kúcuhil u jáayal péepen k’áak’e’ jump’éel ti’ le asab k’a’anan meyajo’ob kun beetbil te’e péetlu’umo’, tumen yaan u beetik u yantal uláak’ máaxo’ob xíimbaltik le kaaja’, óoli’ kex kamp’éel miyoonesil máak, ka’alikil ba’ax yaan u yil yéetel Tren Mayaae’ to’on unaj k táakmuk’tik le jejeláas ba’ax ku je’ets’el kun beetbil tumen jala’ach, tu ya’alaj máax jo’olbesik le múuch’kabilo’ tu kaajil Tulum.

 

También te puede interesar: Aeropuerto será el detonante del reordenamiento de Tulum: AMPI

 

Tu ya’alaje’, walkila’, u súutukil u beeta’al ba’al “tsoola’anil yéetel tukulta’an tu beel”; ti’al u béeytal u nup’a’al yéetel uláak’ u meyajil kúuchilo’ob káajsa’an ti’ uláak’ kaajo’ob je’el bix Cancún, Puerto Morelos, Playa del Carmen yéetel Tulum ti’al u “kóola’al” ba’al ti’ jump’éelili’ tséelil. Ba’ale’ u noj meyajile’, leti’ u kaláanta’al bix u ye’esa’al Tulum, ti’al ma’ u ch’éenel u yila’al beey kaaj tu’ux ku páajtal u je’elel máak naats’ ti’ u jets’ óolalil k’áax: “tumen wa mina’an le je’elo’, je’el u sa’atal tuláakal u jats’utsil le kaaja’”.

Walkila’, jump’éel chan naj beey studio, ku p’isik ichil 40 yéetel 60 meetros kuáadradose’, je’el u tojoltik ichil 100 mil tak 120 mil doolarées. Jump’éel ba’ax ku tukulta’al u beeta’al ichil u jaatsk’iinilo’ob meyaj Aguilar Riverae’ leti’ u ka’ansa’al ba’ax k’a’abéet ti’ máaxo’ob meyajtik íinmobiliaariae’ ti’al u béeytal u jet’sik ti’ máax ku konik wa ba’ax najile’, ma’alob yéetel uts le ba’ax táan u ma’anal ti’o’. Ts’o’okole’,  táan u múul meyajtiko’ob yéetel u jo’olpóopilo’ob le kaajo’, jump’éel tsoolts’íibil tu’ux tukulta’an u ts’a’abal íinbersioones ti’al u jach ila’al bix yanik le lu’umo’. 

Ichil ba’ax jets’a’an tu kaajil Tulume’, íinmobiliarya’aobe’ chéen ku páajtal u meyajtiko’ob u 30% k’áaxo’ob, ti’al beyo’ u ts’a’abal ti’ le uláak’ 70% ya’ax k’áax wa xóoxot’ lu’um tu’ux ku páajtal u múul yantal máak, ts’o’okole’ yaan jayp’éel kóondominios tu’ux ts’o’ok u ts’a’abal paanales ku meyaj yéetel u muuk’ k’iin, tumen máaxo’ob majáantik najo’obe’ táan u bin u k’exiko’ob xan bix u beeta’al naj; “yaan k’iine’ k ts’áak u kuuch le déesarroyóo ku ya’alalo’, ba’ale’ ma’ to’one’ táan k kaxtik ka úuchik tu jach ma’alobil, tu’ux ma’ u k’askúunta’al mix ba’al yéetel ka utsil yanak” tu ya’alaj máax jo’olbesik AMPI. 

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan