de

del

Jayp’éel k’iino’ob paachile’, k’a’ayta’ab María Teresa Mézquita Méndeze’ leti’e’ yáax ko’olel máax kun jo’olbesik Feria Internacional de la Lectura de Yucatán (Filey). Tu jo’oloj a’alake’, xts’íibe’ tu ki’imak óoltaj úuchik u k’amik Feria sáansamal u bin u nojochtal ikil u pa’ak’joltik ba’ax túumben ba’al ku páajtal u beetik ti’al u xíimbal kex tumen yanchaj talam k’iino’ob tu máansaj. Bejla’e’ nuka’aj káajal u meyaj ti’al le túumben cha’an ku taalo’.

Teté Mézquita, je’el bix k’ajóolta’ano’, páayt’anta’ab meyaj tumen máax jo’olbesik Universidad Autónoma de Yucatán, José de Jesús Williams, ts’o’okole’ xka’ansaje’ ts’o’ok maanal junk’aal ja’abo’ob jo’op’ok u meyaj te’e noj najil xooko’, u ya’abile’ yaan ba’al u yil yéetel miatsil.

“Ts’o’ok k-áantaj ti’al ka yanak u jejeláasil cha’ano’ob ti’al táankelemo’ob; e’esajilo’ob; u paklan meyaj noj najilo’ob xook; ichil uláak’ ba’alob, ts’o’okole’ tene’ mantats’ ti’ yaneni’”, tu tsikbaltaj úuchik u jáan tsikbal ka’alikil ti’ yaan tu kúuchil u meyaj, te’el Edificio Centralo’, tu’ux tu ka’a ya’alaj leti’e’ táakpaja’an ti’ tuláakal Filey ts’o’ok u beeta’al lalaj ja’ab. 

 

También te puede interesar: María Teresa Mézquita, nueva directora de la Filey

 

“Kéen k’ubéenta’ak tech jump’éel noj meyaj je’el bix le je’ela’, ku taal ta pool ya’abach ba’al ti’al beetbil. K’aja’anten ka’ache’, kin líik’sik u yóol xoknáalo’ob ti’al ka táakpajako’ob; kin ‘k’exik’ ti’ob u ts’íibo’ob, ti’al ka xi’ik u yu’ubo’ob áanalte’ob ku ts’a’abal k’ajóoltbil”, tu tsikbaltaj ich che’ejun che’ejil.

Beey túuno’, x-xak’al xooke’ tu beetaj páayt’aan ti’al u je’ik u tuukul máak, tumen unaj u na’atale’ jejeláas bix u yúuchul xook: “le ku beeta’al ka’alikil u tuch’ubtik máak ba’ax ku xokike’ leti’e’ suuk u yi’alao’, ba’ale’ yaan uláak’ u jejeláasil u beeta’al unaj u káajal u xak’alta’alo’ob”, tu ya’alaj.

Mézquita Méndeze’ ku ya’alik k’a’anan u yáantikubáaj ti’ díijital ba’alob, tumen yéetele’ ku mu’uk’anchajal meyaj, ts’o’okole’ beey táan u káajal u meyajo’ yaan xan u tóoch’tik miatsil yéetel maayat’aan ichil uláak’ ba’alob.

Le beetike’, ti’al u cha’anil 2023 yaan u kaxta’al u xa’ak’ta’al u páajtal u bin máak te’e cha’ano’ yéetel xan u k’a’abéetkunsa’al díijital ba’al. 

Uláak’ ba’al yaan u kaxtik u mu’uk’ankúunsike’, leti’e’ beyka’aj ko’olel ku táakpajali’, tumen ku tukultik tu lu’umil Yucatáne’ yaan ko’olel jach u yojel meyal ti’ jejeláas ba’al yaan u yil yéetel miatsil.

Yóok’lal beyka’aj xook ku beeta’al tu lu’umil Yucatáne’, Tetée’ tu ya’alaje’ jach ya’ab meyaj táan u binetik u beeta’al, ts’o’okole’ tu ch’a’abchitaj uláak’ bix je’el u xook máake’, je’el bix le áanalte’ob ku yu’ubalo’ob, ichil uláak’ ba’alob.

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan