de

del

Foto: Juan Manuel Valdivia

Jo’oljeak 2 ti’ junioe’ u múuch’ilo’ob meyaj yóok’lal kéet kuxtal, beyxan u ti’al Justicia yéetel Seguridad Públicae’ tu éejentajo’ob jets’t’aan a’alik ti’ y léejilasionil le péetlu’umo’, ka u táakbes biikaria loobilaj ichil Ley de Acceso de las Mujeres a una Vida Libre de Violencia yéetel Código Penal del Estado de Yucatán; k’eexil ku tukulta’al u beeta’ale’ ku táakbesik kananil, u su’utul u ba’alumbáajil ba’ax ku k’ask´úunta’al, u ka’ansal máax ku loobilaj, ichil uláak’ ba’alo’ob.

Ichil propuuesta beeta’abe’, jts’a’ab k’ajóoltbil ba’ax le kun na’atbil kéen a’alak yaan biikaria loobilajil: ku na’atal leti’ kéen beeta’ak wa ba’ax k’aasil yóok’ol juntúul wa máax yéetel le tu nupajubáaj ba’ale’ ti’al u beeta’ale’ ku táakbesa’al u paalal, u láak’o’ob wa máako’ob maanal 60 u ja’abil, wa máax yaan ti’ díiskapasidad, u yaalak’ wa u ba’alumbáaj, chéen ti’al u beeta’al k’aas ti’ le wa máaxo’ wa ti’ je’el máaxak le ts’o’ok u ch’a’achibta’alo’obo’.

Beyxan, a’alabe’ ku chíikpajal u k’a’abéetkunsa’al wa máax ti’al u beeta’al loobilaj ti’ uláak’ juntúul kéen to’okok paalal kex mina’an mix jump’éel ju’un jets’ik u páajtalil u beeta’al; kéen oksa’ak saajkil yéetel t’aan wa yéetel ts’íib tu’ux ka a’alake’, ma’ tun ka’a ilbil u paalal wa kéen a’alak yaan u to’okol ti’; kéen tse’elek u páajtalil u múul yantal juntúul taatatsil wa maamatsil yéetel u paalil; kéen oksa’ak tu pool mejen paalal ma’ unaj u yaabiltik u yuum wa u na’, ichil uláak’ ba’alo’ob.

 

También te puede interesar: Avanza ley contra la violencia vicaria en el Congreso de Yucatán

 

Beyxan, wa ka k’uchuk éejentbil k’eexil tumen Plenoe’ yaan u yantal u ts’a’abal psíikolojiikóo yéetel legal áantajil, ts’o’okole’ x ma’ bo’olil, ti’ ko’olel loobilta’an, yéetel uláak’ ba’al yaan u yantal u beeta’ale’, leti’ u ts’aatáanta’al paalal, ma’ u chuk 18 u ja’abile’,  tumen Procuraduría de Protección de Niñas, Niños y Adolescentes del Estado de Yucatán (PRODENNAY).

Ichil uláak’ ba’ax ku tukulta’al u beeta’ale’ leti’ u yantal múul meyaj yéetel Secretaría de las Mujeres (Semujeres) ti’al u patjo’olta’al nu’ukbesajo’ob ti’al u jeel ka’ansal  ba’al ti’ loobilaj máako’ob; je’el bix xan u beeta’al nu’ukbesajo’ob ti’al u kaláanta’al, u ts’aatáanta’al, u ts’a’abal u si’ipil yéetel u kaxta’al u ch’éejsa’al loobilaj tumen u mola’ayilo’ob Semujeres beyxan Comisión Ejecutiva de Atención a Víctimas (CEAV) ti’al u kaláanta’al máak.

Beey túuno’, yaan xan u chichkúunsa’al meyaj ti’al u ts’a’abal psikóolojikail áantaj, yéetel uláak’ áantajil je’el u k’a’abéetchajal ti’ máax ku loobilaj, tumen yéetele’ yaan u kaxta’al u ch’éejsa’al u tuukulil maas ka’anal yanik xiib ti’ ko’olel, wa kúulpach; beyxan machiismóo, ichil uláak’ ba’alo’ob. Te’e k’eexila’, tukulta’an xan u ts’a’abal psikóolojikoil áantaj ti’ ko’olel yéetel máaxo’ob k’a’abéetkunsa’ab ti’al u beeta’al biikaria lóobilaj. 

Beey túuno’,  si’ipil ku béeytal u ts’a’abal ti’ máax bíin u beet le loobilaja’, wa ka k’uchuk éejentbil tumen Plenoe’, leti’ u k’a’alal ichil kamp’éel tak waxakp’éel ja’ao’ob, ba’ale’ ma’ xaan wa ka ya’abkunsa’ak ichil jun ja’ab wa ka’ap’éel wa ku yila’al loobilta’ab tu wíinkilal le máaxo’ob k’a’abéetkunsa’ab ti’al u beeta’al biikaria loobilaj.

Wa ku yantal meyajáalo’ob ka u k’at u beel u yantal justiisiae’ kéen úuchuk le loobilajila’, yaan u ts’a’abal ichil óoxp’éel tak waxakp’éel ja’abo’ob tu kúuchil k’alabil, beyxan ichil 500 tak mil 500 k’iino’ob ti’al u je’ets’el u multail, yéetel u tse’elel meyaj ti’ob ichil wakp’éel tak lajunp’éel ja’ab tak kéen cha’abak u yantal uláak’ meyaj ti’ob.

Ka’alikil u éejenta’al jets’t’aane’, xpat a’almajt’aan Argelia Be Chan, máax táaka’ach ich Movimiento Regeneración Nacional (Morena), tu k’áataj ma’ u táakbesa’al k’eexilo’ob ichil Código de Familia de Yucatán walkila’, tumen unaj u xak’alta’al ya’abach ba’al; ba’ax tu ya’alaje’ jumpuul úuchik u éejenta’al.

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan