de

del

Elio Henriquez

Tu yáam chan wíiwits’ tóos ja’e’, yanchaj kex 6 mil máako’ob jejeláas u kaajalo’obe’, jóok’ u biinbalo’ob tak Tuxtla Gutiérrez ti’al u k’áatiko’ob ti’ Instituto Nacional de Migración (INM) ka yanak u k’u’ubul ti’ob ju’uno’ob k’a’abéet ti’al u páajtal u yokolo’ob Estados Unidos.

“Walkila’ táan k-a’alik ti’ u jo’olpóopilo’ob Estados Unidos, yéetel tuláakal noj lu’umo’ob táan u much’ikubáajo’ob Cumbre de las Américas le je’ela’: táanxel kajil máako’one’ ma’ ba’alo’on yéetel le ku páajtal u bo’olchajal u jela’an yéetel poliitikóo tuukulo’obi’”, tu ya’alaj máax jo’olbesik Centro de Dignificación Humana, Luis García Villagrán.

Yéetel u yáantajil jump’éel bosiinae’, tu yawtaj: “Táan k-a’alik ti’ Joe Bidene’ (u jala’achil u lu’umil Estados Unidos, ti’ (Andrés Manuel) López Obrador (u jala’achil México) yéetel tuláakal jala’acho’obe’, ka u tukulto’ob u xuul lu’umil te’el noojolo’ ma’ u paach soolar mix máaki’, jáalk’ab xiibo’on, ko’olelo’on yéetel paalalo’on, ktaal xan ti’ jáalk’ab América”.

 

También te puede interesar: Avanza caravana con unos 6 mil migrantes hacia Tuxtla Gutiérrez

 

Beyxan tu ya’alaj: “Le beetik bejla’e’, tu k’aaba’ ki’ichkelem Yuume’ yaan u káajal kxíimbal, ti’al k-k’uchul tak tu’ux yaan u jáalk’abil k-kuxtal, ba’ale’ yéetel táan óol, tumen ti’ to’one’ yaan u páajtalil kbin tak táanxel lu’umil, ktáanxel tu’uxe’ ma’ jump’éel ba’al unaj u ts’a’abal u si’ipil kéen beeta’aki’. Tu k’aaba’ Yuum K’uje’, ko’one’ex, láak’e’ex”.

U múuch’il máako’obe’, tu’ux yaan xiibo’ob, ko’olelo’ob yéetel paalale’, jóok’ u biimbalo’ob p’el máanik láas 6 ja’atskab k’iin; ti’ luk’o’ob tu kaajil Tapachula, ts’o’okole’ tu ch’a’ajo’ob noj bej nupik México yéetel Guatemala, tu’ux suuka’an u máan kisbuuts’o’ob biinsik a’aal kuuch.

“Láak’e’ex, táan kbeetik ba’ax k’a’abéet ti’al kéen xuulchajak kpaalal”, tu tsikbaltaj García Villagrán ti’ u yéet xíimbalilo’ob, tumen chan nonoj le máaxo’ob p’aatalo’ob te’elo’, ts’o’okole’ mina’an u ju’unilo’obi’, le beetike’ táan u kaxtik u p’itiko’ob u xuul kaajil Estados Unidos. 

U tuukulil múuch’e’, leti’ u béeytal u k’uchulo’ob tak tu éejidoil Álvaro Obregón, kéen beyak u xíimbaltiko’ob 18 kms tu yáax jaatsil, ti’al u béeytal u ch’a’ako’ob bej u bino’ob Tuxtla Gutiérrez, p’aatal kex 400 kms náachil ti’ le kaaj tu’ux luk’o’obo’. U mola’ail INM tu ya’alaj ti’ leti’ob yéetel uláak’ táanxel kajil máako’obe’, je’el u ts’aatáantalo’ob ti’ kúuchil yaan te’e péetlu’umilo’.

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan