de

del

Maanal u 60 por siientoil máax ku máan tu bejil t’íinchak balak’ ooke’ xiib; chéen 37 por siientoil ko’olel

En Mérida más de 60 por ciento de los usuarios de las ciclovías son hombres
Foto: Rodrigo Díaz Guzmán

Ichil tuláakal u bejil t’íinchak baalak’ ook ts’a’aban tu noj kaajil Jo’e’ xiib, chéen u 37 por siientoile’ ko’olel, beey úuchik u chíikpajal ichil xaak’al beeta’ab tumen u mola’ayil IDOM, tu’ux chíikpaj xane’ ya’ab máake’ ma’ táan u k’a’abéetkunsik le nu’ukul ti’al u máane’ tumen sajak ti’ kiis buuts’o’ob, wa tumen ma’ ya’ab máak u yojel paklan kalani’i.

Le ba’alo’oba’ tsikbalta’ab tumen Mariana Silva Paredes, máax ku meyaj te’e mola’ayo’, yéetel tu ya’alaje’ wa ka k’uchuk ya’abkunsbil 7.5 por siientoil u máak máak sáansamal yéetel t’íinchak balak’ ook tu kaajil Jo’e’, je’el u p’íitkunsik u xuup kaaj yéetel maas ma’ xaan u k’uchul máak wa tu’ux.

Xaak’al beeta’abe’, ts’a’ab k’ajóoltbil le miércoles máanika’, úuchik u beeta’al u yáax tsikbalil Foro Yucatán Pedalea, beeta’ab tumen táan u kóongresoil Smart City Expo Latam, tu kúuchil Centro de Convenciones Siglo XXI.

Chíikpaj xane’, leti’e’ xiibo’ob máaxo’ob asab k’a’abéetkunsik biikláa ti’al u máano’ob; “k’a’anan kna’atik ba’axten ko’olele’ ma’ táan u jach k’a’abéetkunsik ti’al u máan”, tu ya’alaj.

 

También te puede interesar: En Mérida más de 60 por ciento de los usuarios de las ciclovías son hombres

 

Beyxan a’alabe’, u 75 por siientoil máaxo’ob k’a’abéetkunsik le nu’ukula’, ku meyaj; 11 por siientoe’ máako’ob táan u meyajo’ob ba’ale’ beyaxn táan u xooko’ob; 4 por siientoe’ xoknáalo’ob, ichil uláak’ ba’alob.

Beey túuno’, ku k’a’abéetkunsa’al t’íinchak balak’ ook tumen u 29 por siientoil kaaje’, ti’al u bin tu meyaj; 15 por siientoe’ ti’al u bin maan; 13 por siientoe’ ti’al u bin tu yotoch; 10 por siientoe’ ti’al u péeksik u wíinkilal, ichil uláak’ ba’alob. U 47 por siienotil máaxo’ob k’áatchibta’abobe’ tu ya’alo’obe’ ma’ sajbe’entsil bejo’ob u ti’alo’ob; 26 por siientoe’ tu ya’alaj óol sajbe’entsil yéetel u 6 por siientoe’ tu ya’alaj sajbe’entsil u ti’al.  

Uláak’ ba’ale’, wa ka k’a’abéetkunsa’ak t’íinchak balak’ ooke’, je’el u p’íitkunsa’al xan 64 mil u tóoneladasil CO2 ja’ab man ja’ab ti’al u ja’abil 2025, ba’ale’ wa ka béeyak u ya’abkunsa’al tak yóok’ol 7.5 por siientoil u meyaj sáansamal ti’ máak. Ts’o’okole’, wa ka k’uchuk p’atbil kis buuts’ yóok’lale’, je’el u yantal tak 13 mil 675 u túul máak ku máan ti’ t’íinchak balak’ ook; le je’ela’ je’el u beetik áaorrartik máak kex 450 mil ooras, yéetel wa ku su’utul taak’ine’, ku chíikbesik je’el u ch’éenel u xupa’al kex 90 miyoonesil pesos ja’ab man ja’ab unaj u bo’olchajal yóok’lal u muuk’il meyaj.

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan