de

del

Foto: Juan Manuel Valdivia

U múuch’kabil México, ¿cómo vamos? tu ts’áaj k’ajóotlbil xaak’al tu beetaj ti’al u yilik bix yanik u ko’ojil janabe’enba’al tu lu’umli México te’el ja’ab 2022a’, tu’ux ku chíikpajale’ u péetlu’umil Yucatán, ti’ yaan tu wakp’éel kúuchil lu’umo’ob tu’ux asab ko’ojchaja’an ba’al ichil u lu’umil México, tak tu yáax 15 k’iino’ob u winalil mayo.

U ko’okojil ba’ale’ jach ka’anchaj tu péetlu’umil Oaxaca, tu’ux náak 9.8 por siiento, ut paache’ ti’ yaan Kaanpech yéetel 9.6 por siiento, kéen ts’o’okoke’ Morelos yéetel 9.1, ts’o’okole’ ti’ yaan Zacatecas tu’ux yaan 9 yéetel Chiapas yéetel 8.8; tu paach le je’elo’oba’ ti’ yaan Yucatán, keet yanik yéetel Durango beyxan Michoacán, tumen tu yóoxp’éel péetlu’umo’obe’ k’ucha’an tak 8.7 por siiento.

Le ba’alo’oba’ jcha’ab ti’ u meyajil Índice Nacional de Precios al Consumidor (INPC) beeta’ab tumen Instituto Nacional de Estadística y Geografía (Inegi), tu’ux ku ye’esa’al pçeetlu’umo’ob tu’ux ma’ jach kojchaja’an ba’ali’, ichilo’obe’ ti’ yaan Ciudad de México, tu’ux náak chéen 5.9 por siiento; Querétaro, 6.4; Tabasco 6.5 yéetel Estado de México 6.7.

 

También te puede interesar: Yucatán, séptima entidad con mayor inflación en el país: México, ¿cómo vamos?


U promeedyoil u taasa u winalil mayo, ichil tuláakal u lu’umil Méxicoe’, k’uch tak 7.65 por siiento –ka’alikil p’aatal chak semaaforóo–, xookile’ yaanal yaan ti’ u ko’ojil ba’al ts’o’ok u yantal tu péetlu’umil Yucatán. Jayp’éel k’iino’ob paachile’, u jala’achil le péetlu’umilo’, tu ya’alaje’ u noj lu’umil Méxicoe’ táan u nojochtal 5.1 por siiento, ka’alikil Yucatáne’  táan u nojochtal yóok’ol u 8 por siiento, ba’ale’ ma’ tu ch’a’achbtaj wa ba’ax yóok’lal u ko’okojtal ba’ali’.

Janabe’enba’al yéetel uk’be’en ba’ale’ tu beetajo’ob u ko’ojta’al ba’al yóok’ol u 3.4 por siientoil ba’al tak ka’aj k’uch tak 7.65, beey u ye’esik xaak’al beeta’ab, ts’o’okole’ láayli’ beey yanik ichil ba’ax meyajta’ab tumen Cámara Nacional de Comercio en Pequeño de Servicios y Turismo (Canacope Servytur Mérida), jo’olbesa’an tumen Jorge Cardeña Licona, máax tu ya’alaj refreeskose’ táan xan u ko’ojtalo’ob Yucatán.
“Te’el winalil junioa’, káaj u jach ko’ojtal ba’al, ichil le je’elo’ ti’ yaan refreskóos, kesóo de boláa, jayp’éel ba’al ku taal ti’ laatáa, paapáa yéetel p’aak”. 

Xaak’al beeta’ab tumen México, ¿cómo vamos?, ku ya’alik waaje’, ko’ojchaj 15.65 por siiento; beyxan atun yéetel sardináa, tumen ka’anchaj11.33 por siiento, áaseite béegetale’ yóok’ol u 35.11 por siiento, p’aake’ 10 por siiento, papáae’ 16.86 por siiento, ichil uláak’ ba’alo’ob.

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan