de

del

Máax jo’olbesik u mola’ayil Secretaría de Turismo (Sectur) tu péetlu’umil Kaanpech, Mauricio Arceo Piña, tu ya’alaje’ táan u páa’tal u k’a’abéetkunsa’al kúuchil u wu’ulabtal máak ichil u 65 tak u 70 por siientoil te’e péetlu’umo’; beyxan táan u tukulta’al u yokol kex 150 miyoonesil pesos, ts’o’okole’ tu ya’alaj u noj kaajil Kaanpech yéetel Carmene’ leti’e’ ku asab xíimbata’alobo’.


Te’el péetlu’umo’ yaan kex mil 200 u p’éel kúuchilo’ob tu’ux u k’a’amal u’ulabo’ob kéen k’uchuk u k’iinilo’ob je’elil, ts’o’okole’ kex u 60 por siientoil kwaartoso’obe’ ti’ yaano’ob tu kaajil Kaanpech yéetel Carmen, u yalabilo’ ti’ yaan ti’ le uláak’ bulukp’éel méek’tankaajo’obo’.


Beey túuno’, wa ka k’uchuk k’a’abéetkunsbil u 70 por siientoil otelo’obe’ tu k’iinilo’ob je’elile’, yaan u k’a’abéetkunsa’al kex 840 u p’éel kwaartosil otel te’e winalo’, beey tu tsikbaltaj u jo’olbesajil Sectur.

 

También te puede interesar: Campeche espera derrama de 150 mdp por vacaciones de verano
 

Meyajnáale’ tu ya’alaje’ le je’elo’ ku beetik uts ti’ máaxo’ob ku meyaj ti’al u k’amiko’ob u’ulabo’ob, tumen chan xuupnaj mola’ayo’ob ti’al u maniko’ob ba’ax k’a’abéet ti’al u kaláanta’al u toj óolal ajxíinximbal máako’ob.


Le beetik tu k’a’ajsaje’, tak u jala’achil u noj lu’umil Estados Unidose’ tu ya’alaj ka tu beetaj k’a’aytajile’, jach uts yanik ba’al ti’al u xíimbalta’al México, tumen kaláanta’an kaaj tu beel.


Ichil lu’umo’ob a’alab tumen u amerikanoil jala’ach no’ojan ti’al u xíimbalta’alo’obe’, ti’ yaan Kaanpech yéetel Yucatán; le beetike’ ku yantal máaxo’ob ku taaktal u taal u k’ajóolt le péetlu’umilo’obo’, yéetel tumen xan noj meyak ku beeta’al ti’al u kaxta’al náaysaj óol ti’al ajxíinximbalo’obe’ ku beetik u yantal máaxo’ob jets’ik u kóojolo’ob xíinximbal. 


Ts’o’okole’, tu ya’alaje’ táan u binetik u k’a’aytal ka xíimbalta’ak le péetlu’umilo’, ba’ale’ táan u meyajo’ob ti’al u béeytal u ye’esa’al uláak’ ba’alo’ob ti’ ajxíinximbalo’ob, le beetik ma’ táan u xáantal kéen k’a’abéetkunsa’ak uláak’ túumben nu’ukulo’ob ti’al u beet’aal le k’a’aytajilo’, ka’alike’ ku ch’a’abal reedes sosyales u ti’al, beyxan ku k’a’aytikubáajo’ob ti’ noj múuch’tambalo’ob, je’el bix Tianguis Turísticos.


 Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan