de

del

Foto: Abraham Bote Tun

Tu jo’oloj e’esa’ak tu péetlu’umil Quintana Rooe’, le jueves 23 yéetel viernes 24 ti’ junioa’ yaan u k’ujsa’al tu noj kaajil Jo’ u balts’amil In k’aabae’ María Uicab. Le meyajo’, táaka’an ichil le 15 u p’éel noj meyajo’ob áanta’an yéetel beeta’an tumen táankelemo’ob ichil u nu’ukbesajil Programa de Estímulos a la Creación y Desarrollo Artístico (PECDA). Balts’ame’ ti’ kun e’esbil tu kúuchil Felipe Carrillo Puerto, tu noj kaajil Jo’, Yucatán.
Ti’ k’a’aytajil tsikbal beeta’abe’, máaxo’ob péektsiltik balts’ame’ tu ya’alajo’ob meyaje’ beeta’an ich káastelan yéetel maaya, ts’o’okole’ ku kaxtik u péektsiltik u k’ajla’ayil maaya ko’olelo’ob, yéetel bix láayli’ u chíikpajalo’ob ich xaak’alo’ob beeta’an tumen uláak’ maaya ko’olel.

Christi Uicab, máax beet u balts’amil In k’aabae’ María Uicab, tu ya’alaj ba’axten k’a’anan u noj najil xook Universidad Autónoma de Yucatán, (Uady), tu’ux xoknaje’, tumen táakmuk’ta’ab yéetel jump’éel ju’un ti’al u páajtal u éejenta’al u meyaj ichil PECDA tu winalil noviembre, ti’ u ja’abil 2021. 
Beey túuno’, beey tu taal u ts’o’okol áantaje’, walkila’ táan u chíikpajal u ts’ook meyaj beeta’abij, le beetike’, le jueves yéetel viernes ku taala’ yaan u páajtal u cha’antal balts’am te’e kúuchilo’, láas 8 áak’ab.

 

También te puede interesar: Llega a Mérida obra de teatro sobre María Uicab, sacerdotisa maya

 

Beyxan, tu ya’alaje’, balts’ame’ ku nooykíinsik María Uicab, maaya x-jo’olbesajil ba’atelnaj ichil Guerra de Castas. Christie’ tu tsikbaltaje’ chéen juntúul máak ku chíikpajal te’el balts’amo’, máax ku chíikbesik kex 50 u túul wíinik ti’al u tsikbalta’al u k’ajla’ayil María. “Leti’e’ juntúul k’a’anan ko’olel ku ye’esike’, to’one’ ma’ baalalo’on ichil u k’ajla’ayil le lu’uma’, ts’o’okole’ láayli’ xan chíikpaj u t’aan ichil u kuxtal kaaj te’e k’inako’obe’”, tu ya’alaj.

Tu tsikbaltaj xane’, leti’e’ ts’o’ok u yilik balts’ame’ yaan ba’ax ku ka’ansik tu’ux ku ye’esa’al, tumen ya’abach ko’olel ku ya’alike’, le ba’ax ku cha’antiko’obe’ láayli’ u yila’al te’e k’iino’oba’: u yantal máax t’aan yóok’lal k’áax, u kaláanta’al u wíinkilal ko’olel, u yúuchul ba’atel ti’al u chíimpolta’al u páajtalilo’ob.
Beey túuno’, balts’ame’ múul meyajta’ab yéetel u maaya ko’olelilo’ob Quintana Roo, Colectiva Contrayerba yéetel x-xak’al xooko’ob.  

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan